Keskkonnaministeeriumi tellimusel on valminud digitaalne käsiraamat, mis annab juhiseid, kuidas parimal moel korrastada uuritud ning kaevandatud maad, teatas ministeeriumi pressiesindaja.
Korrastamise esmane ja peamine eesmärk on tagada, et uuritud ja kaevandatud ala on inimestele ning keskkonnale ohutu. Käsiraamatust saab juhiseid, kuidas uuritud ja kaevandatud maa-ala korrastada selliselt, et see mõjutaks võimalikult vähe keskkonda ning leiaks hiljem mitmekülgseid kasutusvõimalusi. “Kestlik ja nõuetekohane korrastamine aitab omakorda kaasa kaevandamisvastase hoiaku vähenemisele, ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus. Käsiraamat keskendub ehitusmaavarade (liiva, kruusa, savi, paekivi) uurimise ning kaevandamisega muudetud maa korrastamisele. Samu peamisi korrastamispõhimõtteid saab järgida ka teiste maavarade (põlevkivi, fosforiidi ja turba) uuringu- ning kaevandamisalade puhul.
Nii kaevandajail kui geoloogiliste uuringute tegijail on kohustus kasutatud maa tegevusjärgselt ka korrastada. “Korrastamise kvaliteet mõjutab kaevandatud ala kasutust ja keskkonda pikka aega ning kujundab seeläbi ka mäesektori mainet,” ütles Lõhmus ning lisas, et korrastatud kaevandamisala kvaliteeti näitavad muu hulgas ala kasutamise mitmekülgsed võimalused, maastiku mitmekesisus ning elukeskkonna liigirikkus. Seepärast on suur osa raamatust pühendatud soovitustele, kuidas korrastamise projekteerimisel ja korrastamisel parimaid tulemusi saavutada.
Ühtlasi analüüsitakse ka korrastamise kitsaskohti, suunates tegevust nii, et korrastamine oleks jätkusuutlik. Näiteks on käsiraamatus välja toodud viimase kuue aasta korrastamistöö vastuvõtukomisjonide paikvaatluste käigus ilmnenud olulisemad ja sagedasemad probleemid. Parimate kogemuste näiteid ja juhiseid nendeks on toodud nii Eestist kui ka välisriikidest. Üha levinum on see, et asustuse lähedal asuvad kaevandusalad korrastatakse vabaajakeskusteks. Eestis võib tuua näiteks Raplamaal asuva Alesti karjääri, kuhu on rajatud krossirada ja veespordikeskus ja mille kõrval jätkub veel maavara kaevandamine. Samuti on heaks näiteks Tallinna külje all asuv Männiku Wakepark, mis rajati ammendunud liivakarjääri tekkinud järvele. Käsiraamat tugineb Eesti ning välisriikide ülikoolide ning inseneribüroode teadus- ja arendustööle ning korrastamise heale tavale.
Äsja valminud käsiraamat on kasulik ennekõike kaevandajatele, kes peavad mäeeraldise ja selle teenindusmaa korrastama ning selle projekteerimise korraldama, aga ka geoloogiste uuringute tegijaile, kellel on samuti kohus uuringuruum korrastada. Samuti on see mõeldud keskkonnaametnikele, kes seavad kaevandatud maa korrastamiseks nõudeid ja hindavad korrastamisprojekti rakendatavust ning vastavust õigusruumile. Olulist infot saavad käsiraamatust ka kohalikud omavalitsused ning kogukonnad, kes tahavad kaevandatud maa järelkasutuse planeerimisel aktiivselt kaasa rääkida.
Käsiraamatu koostas OÜ Inseneribüroo Steiger. Digitaalse käsiraamatu väljaandmist rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Keskkonnaministeeriumis (Narva maantee 7a, Tallinn) toimub 29. novembril algusega kell 11 käsiraamatut tutvustav seminar. Kohtade arv on piiratud, mispärast palume, et huvilised annaksid hiljemalt 24. novembriks e-posti aadressil yllar@steiger.ee osalemisest märku.
Digitaalne käsiraamat on kättesaadav siit ( https://y9uh932f.smai.ly/redirect/j9im41R3g3Yb04Vd2g1PxJII833UuXjPJAcQMRXBFDO8fRcOPRw544ZQ7YHKhAnXS7K6SzKwth9MBz2AfEebVGl8hlsoWMOr0xSu7htDAr6eXLcJ-45f5km-qDxsH3rW2B_fGTvL5NvTBYlQszMn_1Z15auASHmi/ )
Vooremaa
