73 protsenti Eesti elanikest peab arstiabi kvaliteeti heaks ning 42 protsenti on rahul arstiabi kättesaadavusega. Kõige rohkem ollakse rahul hambaarsti, pereõe ja perearsti teenusega, selgus täna sotsiaalministeeriumis tutvustatud uuringust “Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2015”, teatas sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik.
“Suurem osa Eesti elanikest hindab meie arstiabi kvaliteeti heaks ja see näitaja on püsinud viimase kuue aasta jooksul ühtlaselt kõrge. Arstiabi on Eestis tõepoolest maailmatasemel ning väga suur roll on selles perearstidel. Ka patsientide usk perearsti asjatundlikusse on varasemaga võrreldes märgatavalt tõusnud,” ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.
Arstiabi kvaliteediga oli mullu rahul 73 protsenti vastanutest. Keskmisest enam annavad arstiabi kvaliteedile positiivse hinnangu 15–19- ja 60–74-aastased ning peamiselt Lõuna- ja Lääne-Eesti inimesed.
Eesti inimestele teeb muret eeskätt eriarstiabi kättesaadavus. Sellega seoses on probleeme olnud 18 protsenti inimestest, kes on viimase aasta jooksul eriarsti külastanud. 2014. aastal oli rahulolu eriarsti kättesaadavusega 43 protsenti ja mullu 42 protsenti. Varem on rahulolu eriarstiabi kättesaadavusega jäänud vahemikku 43–55 protsenti. Probleeme on kogenud eelkõige Põhja-Eesti (sh Tallinna) elanikud.
Ossinovski sõnul mõjutavad suhtumist eriarstiabi kättesaadavusse põhjendamatult pikad järjekorrad. Inimene, kes tõesti vajab kiiresti eriarstiabi, ei tohi oodata nädalaid järjekorras. “Meil on jätkuvalt probleeme ülepaisutatud järjekordadega, kuna puudub ühtne registreerimissüsteem, patsiendid teevad topelt-broneeringuid ning eriarstide vastuvõtul käivad need, kelle tervisemure saaksid kiiresti lahendada ka perearstid,” selgitas ta.
Ministri sõnul aitab arstiabi kättesaadavust parandada perearstide vastuvõtuaegade pikendamine hilisele pärastlõunale ja õhtupoolikule, ning leevendust toob kavandatav täiskasvanute hammaste parandamise programm koos täiendava hambaravi hüvitisega. Olulised lahendused arstiabi kättesaadavuse parandamisel on seotud ka e-tervise teenustega: tööle tuleb panna digiregistratuur, digisaatekiri ja e-konsultatsiooni teenused.
77 protsenti Eesti elanikest on viimase aasta jooksul pöördunud oma terviseprobleemiga mõne arsti poole. Kõige enam ehk 62 protsenti inimestest külastas perearsti. Eriarsti juures käisid viimase aasta jooksul 42 protsenti vastanutest. Hambaarsti külastab soovitusliku sagedusega (kord aastas või sagedamini) 40 protsenti elanikest.
Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa tellitud iga-aastase uuringu eesmärk on saada ülevaade, milline on elanike rahulolu tervishoiukorralduse, -teenuste kättesaadavuse ja kvaliteediga, kuidas hinnatakse oma tervist ja eluviise, kui suur osa elanikkonnast on kuulnud digitaalsest terviseloost ning kui teadlikud on elanikud oma õigustest patsiendina. Uuringu teostas TNS Emor.
Uuringu raport ja TNS Emori slaidid uuringu esitluselt on kättesaadavad: http://www.sm.ee/et/uuringud-ja-analuusid
Vooremaa
