Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringu “Eesti erametsaomandi struktuur ja metsade kasutamine 2015. aastal” tulemuste kohaselt on metsaühistusse kuulumisel ning toetuste saamisel tugev seos raiete kavandamisega, teatas ministeeriumi avalike suhete nõunik.
Eestis on metsamaad kokku 2,25 mln ha, sellest erametsamaad 1,06 mln ha ehk 47 protsenti. 2015. aastal oli Eestis maakatastri ja kinnisturegistri andmetel 107 170 füüsilisest isikust ja 5 752 juriidilisest isikust erametsaomanikku. Võrreldes 2010. aastaga, mil sarnane analüüs esmakordselt läbi viidi, on füüsilisest isikust metsaomanikke 13 899 võrra ning juriidilisest isikust metsaomanikke 1751 võrra rohkem. Füüsilisest isikust metsaomanikest moodustavad naised 45 protsenti ja mehed 55protsenti.
Erametsamaa pindalast kuulus 2015. aastal füüsilistele isikutele 65 protsenti ja juriidilistele isikutele 35 protsenti. 2010. aastal vastavalt 74 protsenti ja 26 protsenti. Keskmine füüsilisele isikule kuuluva metsamaa pindala on 6,42 ha (2010. aastal 8,02 ha) ja juriidilisele isikule kuuluva metsamaa pindala 65,7 ha (2010. aastal 65,7 ha). Viie aastaga on füüsilisest isikust erametsaomanike arv küll kasvanud, kuid üldise suundumusena on toimunud füüsilistele isikutele kuuluva metsaomandi keskmise ja kogupindala vähenemine ehk fragmenteerumine ning juriidilistele isikutele kuuluva metsaomandi suurenemine ehk kontsentreerumine.
Majandustegevusi kavandati erametsamaal 81 352 ha ulatuses, mis moodustab 7,6 protsenti erametsade kogupindalast. Juriidilised isikud kavandasid oma metsades tegevusi pindalaühiku kohta 1,8 korda enam kui füüsilised isikud.
“Rootsis kuulub füüsilisest isikust metsaomanikele 58 protsenti, Soomes 45 protsenti ja Eestis langeva trendina 30 protsenti metsamaa kogupindalast. Eesti füüsilisest isikust metsaomanikud on juriidilistest omanikest ka ligikaudu kaks korda vähemaktiivsed oma metsi majandama. Seeläbi jääb igal aastal kasutamata arvestatavas koguses puitu, saamata omanikutulu, kasutamata võimalusi tööhõiveks nii metsas, puidutööstuses kui transpordis ning riigil saamata sellega seotud erinevad maksud,” kommenteeris analüüsi tulemusi keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp.
Asekantsleri sõnul on see selge signaal, et füüsilisest isikust metsaomanike konkurentsikeskkonda on tarvis parandada. “Pikk samm selles suunas on juba tehtud. Toetuste suunamine läbi ühistute ja väikemetsaomanike eelistamine on aidanud kaasa metsade tõhusamale kasutamisele, mis on metsanduse arengukava aastani 2020 üks põhieesmärke. Metsaomanikel tasub kindlasti kaaluda metsaühistutega liitumist, kuna ühistud pakuvad oma liikmetele metsanduslikku nõustamist, abi toetuste taotlemisel, võimalust ühiselt majandustegevust korraldada ja abi puidu müügil,” märkis ta.
Metsaühistutesse kuulumise kasulikkust näitavad ka uuringu tulemused. 2015. aastal kuulus metsaühistutesse 8100 metsaomanikku – võrreldes 2010. aastaga on metsaühistu liikmete arv enam kui kolmekordistunud ning ühistuliikmete metsamaa pindala kahekordistunud. Ühistuliikmetest kuulub füüsilistele isikutele 155 160 ha ja juriidilistele isikutele 300 723 ha metsamaad.
Arvestatavalt on suurenenud füüsilisest isikust siseriiklike metsandustoetuste saajate arv. Metsade inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetusest said füüsilised isikud 85,2 protsenti, metsa uuendamise toetusest 70,7 protsenti ja erametsaomanike nõustamise toetusest 94,2 protsenti.
Toetuste saamisel ja ühistutesse kuulumisel on tugev seos raiete kavandamisel – siseriiklikke metsandustoetusi saanud metsaomanikud kavandasid tunduvalt rohkem majandustegevusi. Nii oli toetust saanud erametsaomaniku keskmine raie pindala 6,9 ha (raiemaht 827 m3), toetust mitte saanud omanikel 0,3 ha (maht 35 m3).
Analüüs on leitav keskkonnaministeeriumi kodulehelt.
Vooremaa
