Tänavu 11. veebruaril, Euroopa 112 päeval möödus aasta ühele hädaabinumbrile 112 üleminekust Eestis. Ühele hädaabinumbrile ülemineku esmased põhieesmärgid on saavutatud, teatas päästeameti avalike suhete juht.
Ühel numbril 112 on abi kutsuda lihtsam. Häirekeskusesse tulevatest kõnedest juba 90 protsenti tehakse ainult numbril 112. Hädaabikõnele vastamise kiirus ja abi kättesaadavus on paranenud kõigile helistajatele. Numbril 112 ei ole kõnele vastamise ootejärjekorda ka politsei kutsujale. 112-kõnede teenindamisel parema töökorralduse tulemusena saavad inimesed kiirabi, päästjate ja politsei abi varasemast suuremal hulgal juhtumites.
Aasta tagasi, 11. veebruaril 2015, sümboolselt Euroopa 112 päeval läks Eesti üle ühele hädaabinumbrile 112. Juba aasta on abivajajad saanud ühelt numbrilt 112 lisaks kiirabile ja päästjatele kutsuda ka politseid. Mahuka ümberkorralduse põhieesmärk oli muuta abi kutsumine inimesele lihtsamaks ning abi saamine kiiremaks ja kvaliteetsemaks ühtlaselt üle Eesti.
“Ühele hädaabinumbrile 112 üleminek on olnud igati edukas. Oleme oma põhieesmärgi saavutanud – elusid ja vara päästev hädaabiteenus on inimesele ühelt numbrilt lihtsalt ja kiiresti kättesaadav. Häirekeskus vastab hädaabikõnele operatiivselt ja üldjuhul kuni 10 sekundiga, mis on nii Euroopa kui ka maailma võrdluses väga hea tulemus. Selle eelduseks on olnud kogu hädaabikõnede süsteemi muudatuste väga hea elluviimine,” lausus siseminister Hanno Pevkur.
Häirekeskuse statistika ja uuringud annavad mitmeid mõõdetavaid ühele hädaabinumbrile ülemineku tulemusi, mis kinnitavad ümberkorralduse õnnestumist ning ühel numbril 112 lihtsamalt, kiiremini ja kvaliteetsema abi saamist.
“Esimese aasta tööga oleme saavutanud märgatava tõusu inimeste teadlikkuses ja arusaamises, et ühelt numbrilt 112 ja ühe kõnega on abi kutsuda lihtsam ja kiirem. Kiirabi, päästjate ja politsei kutsumiseks teeb valdav osa inimesi nüüd ühe kõne numbril 112 varasema mitme kõne asemel kahel erineval numbril. Häirekeskusesse tulevatest kõnedest tehakse juba ligi 90 protsenti ainult numbrile 112,” ütles häirekeskuse peadirektor Janek Laev. Inimeste teadlikkuse tõusu ja abi kutsumiseks vaid ühel numbril helistamist kinnitab ka veidi vähenenud hädaabikõnede hulk. Häirekeskus sai 2015. aastal kokku üle miljoni hädaabikõne, mis on 17 protsenti vähem kui 2014. aastal.
Teine komponent, mis näitab selle suure ümberkorralduse õnnestumist ning lihtsama ja kiirema abi saavutamist, on hädaabikõnele vastamise kiirus. Numbril 112 vastab Häirekeskus kõigile hädaabikõnedele kiiresti – üldjuhul kuni 10 sekundiga. Numbril 112 ei ole kõnele vastamise ootejärjekorda ka politsei kutsujale. 112-kõnele vastab esimene vaba päästekorraldaja ükskõik millises häirekeskuse piirkondlikus keskuses, mis võimaldab kõnele vastata ilma ooteajata. See töökorraldus ei rakendunud varasemale politsei numbrile 110. Seega on ühele hädaabinumbrile üleminek parandanud hädaabinumbri kättesaadavust politsei kutsujale ja ükski politseikõne ei jää vastamata. Igale kõnele kiire vastamine on üks eeldus ka selleks, et häirekeskusest saab abi ka rutem välja saata ning päästekorraldajad vabanevad rutem järgmisteks kõnedeks.
“Häirekeskusel on Eesti elanike elu ja vara kaitsel ainulaadne roll olla ühenduslüli abivajaja ning abiosutaja vahel,” ütles Janek Laev. “Abi andmise kiirus sõltub esmajärjekorras häirekeskusest, kus võetakse vastu kõik hädaabikõned ja saadetakse välja kiirabi, päästjad ja politsei. Ühel numbril on võimalik teenust arendada süsteemselt ja ühtlaselt üle Eesti, mis tõstab kõnele vastamise võimekust, helistaja abivajaduse väljaselgitamise ja abi teelesaatmise kiirust ning kvaliteeti, ütles Janek Laev.
Häirekeskus on koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga korrastanud politseikõnede teenindamist, kõnest laekunud info hindamist ja ohuhinnangu andmist. Töökorralduse parandamine ja numbril 112 igale politseikõnele vastamine on veidi suurendanud politseiväljakutsete arvu, mis tähendab, et inimene saab politsei abi suuremal hulgal juhtumites. Lisaks 112-teenuse arendamisele ja töökvaliteedi tõusule on häirekeskuse töökoormust tõstnud ning politsei-, pääste- ja kiirabiväljakutsete hulka suurendanud ka ühiskonnas ja looduses toimuv, näiteks vägivallajuhtumite, liikluse ja avaliku korra väljakutsete kasv, rahvastiku vananemist iseloomustavate kiirabikutsete suurenemine, loodusest ja tormidest põhjustatud päästeväljakutsete kasv.
Häirekeskus aitas abivajajaid eelmisel aastal kokku 465 500 juhtumis. Juhtumite arv, kuhu Häirekeskusest kiirabi, päästjaid ja politseid välja saadeti, kasvas 2014. aastaga võrreldes enam kui 25 000 juhtumi võrra. “Teenuse mahu kasvu ja töökoormuse tõusuga saame hakkama tänu 112-teenusesse tehtud investeeringutele ja mahukatele arendustele. Selle tulemusel saab abivajaja Häirekeskuselt ja abi osutavatelt operatiivteenistustelt kiires hädaolukorras abi varasemast suuremal hulgal juhtumites,” hindas Janek Laev.
Ühel numbril hädaabiteenuse osutamise edu kinnitab ka elanike kasvanud rahulolu Häirekeskuse teenusega. 2015. aasta lõpus Eesti elanike seas läbiviidud hädaabiteadete menetlemisega rahulolu uuringu kohaselt hindab 90 protsenti hädaabinumbrile 112 helistanutest helistamise kogemust positiivseks. Võrreldes eelmise aasta uuringuga on hinnangud üldisele kogemusele paremad. Hädaabinumbriga 112 ühenduse saamist hindab kiireks 96 protsenti; kõne vastuvõtja arusaamist probleemist hindab heaks 91protsenti; vastuvõtja küsimusi asjakohasteks 94 protsenti ning vastuvõtja suhtlemisoskust heaks 93 protsenti viimase 12 kuu jooksul hädaabinumbrile helistanutest.
Häirekeskuse eestvedamisel toimunud ühele hädaabinumbrile 112 üleminek Eestis on saanud kõrge tähelepanu ka Euroopas. Euroopa Hädaabinumbri Assotsiatsiooni (EENA) Euroopa 112 auhindade konkursil valis ekspertkomisjon Eesti ühele hädaabinumbrile 112 ülemineku projekti üheks kahest nominendist silmapaistva muudatuse juhtimise kategoorias. EENA Euroopa 112 auhindade konkurss on ainus omataoline üle-euroopaline konkurss. Euroopa 112 auhindade võitjad selguvad 5. aprillil toimuval EENA konverentsil. Alates 2008. aastast väljaantavate euroopa 112 auhindade eesmärk on märgata ja tunnustada hädaabiteenistusi ja inimesi, kellel on silmapaistvaid saavutusi Euroopa ühtse hädaabinumbri 112 arendamisel ja sellest teavitamisel.
Häirekeskus on iseseisev päästeasutus siseministeeriumi haldusalas, kus võetakse vastu kõik hädaabikõned Eestis kehtival ühel hädaabinumbril 112 ning saadetakse välja kiirabi, päästjad ja politsei. Häirekeskuse töösaalides töötavad koos häirekeskuse päästekorraldajad, kes selgitavad kõne põhjal abivajaduse, õnnetuse asukoha ja saadavad välja kiirabi ja päästjad ning politseikorrapidajad, kes saadavad sündmuskohale politseipatrullid. Eestis on üks üleriigiline häirekeskus nelja piirkondliku keskusega: Häirekeskuse Põhja keskus Tallinnas, Lõuna keskus Tartus, Ida keskus Jõhvis ning Lääne keskus Pärnus.
Vooremaa
