Täna jõustusid karistusseadustiku jt seaduste muudatused, millega karmistatakse nende õigusrikkujate karistusi, kes korduvalt juhivad autot joobes, põhjustavad purjuspäi raske liiklusõnnetuse, põgenevad selle sündmuskohalt või tarvitavad pärast liiklusõnnetust alkoholi, teatas justiitsministeeriumi pressiesindaja.
Karmimate karistuste alla kuulub joobes sõidukijuhile korduva rikkumise eest juhtimisõigusest kindel ilmajäämine ning selle kestus hakkab selgemalt olenema süüteo raskusest. Kui inimene juhib sõidukit kriminaalses joobes mitmendat korda, jääb ta juhtimisõigusest igal juhul ilma vähemalt kolmeks kuuks.
Seadusemuudatus näeb ette karmimad karistused ka neile, kes põhjustavad joobes olles raske liiklusõnnetuse. Sel juhul määratakse rikkujale igal juhul lühiajaline ehk šokivangistus. Rikkujat saab kriminaalkorras karistada ka nendel juhtudel, kus juht tarbib pärast raske liiklusõnnetuse põhjustamist alkoholi või põgeneb sündmuskohalt. Näiteks saab teda sellisel juhul karistada kuni viieaastase vangistusega. Lisakaristusena on võimalik kohaldada ka juhtimisõiguse äravõtmist.
Muudatuste eesmärk on lisaks liiklejate vastutustunde suurendamisele pöörata senisest rohkem tähelepanu ka joobes sõidukijuhi kaassõitjatele. Koolituste, massimeedia, liiklusohutuskampaaniate ja muu taolise vahendusel püütakse liiklejates kujundada ja süvendada tauniv hoiak joobeseisundis juhtimise ning samuti ka sellises seisundis oleva sõidukijuhi juhitavas sõidukis sõitmise suhtes.
Käesoleva aasta kümne kuu jooksul tabati Eestis 2228 kriminaalses joobes sõidukijuhti, mis on 196 võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Aastas tabatakse aga ligi 3000 kriminaalses joobes sõidukijuhti ja lisaks sama palju juhte, kelle joove jääb alla kuriteo piiri (vere alkoholisisaldus 1,5 promilli). Eesti teedel on iga päev hinnanguliselt 1000–4000 alkoholi tarvitanud või narkojoobes sõidukijuhti, kellest päevas kõrvaldatakse liiklusest 10–30 juhti ehk üks kuni kaks protsenti rikkujatest.
Vooremaa
