Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele ministri määruse eelnõu<https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/82ca0444-aa9d-4a57-89a4-58ac4d9eefc6>, millega tehakse ümberkorraldused sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse korralduses, suunates raha sõidu ja majutuse arvelt senisest enam teenuse osutamisse. Muudatused võimaldavad lühendada ka täiskasvanute sotsiaalse rehabilitatsiooni järjekordi, teatas sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik.
“Meie eesmärk on tagada rehabilitatsiooniteenus kõigile abivajajatele. Kuna abivajajaid on palju, on lisaks riigieelarvele tulnud leida lisaraha ka süsteemi seest. Sõidu- ja majutuskulude kompensatsiooni vähendamisega saame lühendada rehabilitatsiooniteenuse järjekorda ka täiskasvanutele,” ütles hoolekande osakonna nõunik Maarja Krais-Leosk. “Süsteem peakski muutuma selles suunas, et teenust saadakse pigem kodukoha lähedal ja vajaduspõhiselt.”
Määruse muutmisega on plaanis:
Vähendada sõidukulu piirmäär seniselt 0,2 eurolt 0,1 eurole kilomeetri kohta, mis on võrdne töötukassa rahastatava rehabilitatsiooniteenuse piirmääraga.
Alla 16-aastase inimese saatja majutuskulude maksimaalne maksumus viia 76 protsendini lapse majutuskulude maksimaalsest maksumusest.
otsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooni valdkonna juhi Kristel Ojala sõnul võimaldab muudatustega kokku hoitav ressurss järjekordi leevendada. “Tulevikus on võimalik juba liikuda edasi teenuste hindade korrigeerimisega, et ühtlustada neid töötukassa ja haigekassa hindadega. Teenuste kulumudelite protsess on hetkel käimas ning seda tehakse koostöös teenust pakkuvate ettevõtetega,” rääkis Ojala.
Kui muudatused jõustuvad 1. augustist 2017, on prognoositav kulude kokkuhoid tänavu 57 979 eurot ja 2018. aastal 139 148 eurot.
Lisaks saatis ministeerium täna Riigikogu sotsiaalkomisjonile ettepaneku<https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/66e51095-be99-4809-80da-130af6457c24/T%C3%B6%C3%B6v%C3%B5imetoetuse%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus> muudatuseks puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduses. Kuna kõik puuet taotlevad lapsed ei vaja ega soovi taotleda rehabilitatsiooniteenust (näiteks diabeedi, sisehaiguste, astma korral), tuleks edaspidi koostada puuet taotlevale lapsele rehabilitatsiooniplaan vaid juhul, kui see on vajalik puude tuvastamiseks.
“Kuigi laste puhul on rehabilitatsiooniteenuse järjekord juba praegu õnnestunud likvideerida, pingutame teenusele täiendava raha saamiseks, et ka aasta lõpus saaksid lapsed abi ilma järjekorras ootamata,” sõnas Maarja Krais-Leosk.
Mullu oli kokku 2008 puuet taotlevat alla 16-aastast last, kellele koostati rehabilitatsiooniplaan. Neist 36 protsenti ei kasutanud hiljem rehabilitatsiooniteenuseid. Tulevikus on ka selle arvelt võimalik kokku hoida 159 000 eurot. Muudatuse jõustudes on puude otsus võimalik teha 30 päeva jooksul võrreldes senise keskmiselt 80 päevaga.
Mullu muutus töö- ja pensioniealiste rehabilitatsiooniteenus vajaduspõhiseks ja lisandus teenusevajaduse hindamine – kui 29.05.2017 kuupäeva seisuga on sotsiaalkindlustusametis järjekorras 438 inimest, siis enne muudatusi oli järjekorras ligi 10 000 inimest. Laste puhul sotsiaalkindlustusametis järjekord puudub.
Mullu taotles sõidukulude hüvitamist 2877 inimest, neist 80 protsenti kütusetšekkide alusel. Tänavu esimeses kvartalis tehti 978 taotlust sõidukulude hüvitamiseks kütusetšekkide alusel, neist 496 juhul oli esitatud topelttšekid.
Saatja majutuskulu – 76 protsenti õigustatud isiku majutuskulude maksimaalsest maksumusest – vastab suuremate majutust pakkuvate rehabilitatsiooniteenuse osutajate kodulehel olevatele keskmistele turuhindadele kahekohalise toa eest. Sellest lähtuvalt võib eeldada, et muudatusel ei ole negatiivset mõju rehabilitatsiooniteenuse klientidele, kuna nende tegelikud majutuskulud saavad endiselt kaetud. 2016. aastal esitati majutuskulude hüvitamiseks taotlusi ligi iga viienda (1566 lapse) alla 16-aastase rehabilitatsiooniteenust saanud lapse kohta ja 1402 saatja eest, s.o 9 saatja eest majutuskulu taotlenud 10 lapse kohta.
Sotsiaalkindlustusamet on muudatusi tutvustanud ja arutanud Eesti Puuetega Inimeste Koja ja Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liiduga. Lisaks on oma arvamuse andnud Otepää Rehabilitatsioonikeskus, kes tegeleb peamiselt psüühikahäiretega klientidega.
Vooremaa
