Töövõimereform on käivitunud ootuspäraselt ning on märgata töövõimetuspensionäride aktiivsuse kasvu, selgub sotsiaalministeeriumi täna valitsusele antud ülevaatest, teatas ministeeriumi nõunik.
Praeguseks on käivitunud reformi esimene järk, kus pakutakse töövõimetuspensionäridele uutel alustel ja rikkalikumat valikut teenuseid, arvestades nende individuaalseid vajadusi. Abi igapäevaeluga toimetulekul pakub sotsiaalkindlustusamet ning töö otsimisel ja säilitamisel töötukassa, kellele kanda on edaspidi töövõimereformi rakendamise põhiroll.
“Kuigi põhjalikumate järelduste tegemiseks on veel vara, võib märgata töövõimetuspensionäride huvi nii tööotsimise kui tööd ja igapäevalu toetavate teenuste vastu,” kommenteeris esimese kahe kuu tulemusi sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juht Arne Kailas.
Jaanuaris oli töötukassas registreeritud töötuna 4634 vähenenud töövõimega inimest. Tööturuteenuseid osutas töötukassa antud sihtrühmale samas ajavahemikus 427 korral.
Veebruaris olid vähenenud töövõimega tööotsijaid juba 4771 ning teenust hakati saama 715 korral. Kahe kuu peale oli alustamisi kokku 1142.
Sotsiaalkindlustusamet tuvastas aasta kahe esimese kuu jooksul 273 tööealise inimese sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse, suunas uudsele pikaajalise kaitstud töö teenusele 308 inimest ning 3540 tööealist inimest sai nende toel abivahendi.
Kokku on riigil valmidus osutada töötukassa ja sotsiaalkindlustusameti kaudu tänavu töövõimereformiga seotud teenuseid 13,8 miljoni euro eest.
Kailase sõnul on ka muudes aspektides reform käivitunud rahulikult ja ootuspäraselt.
“Töövõimereformi käivitamiseks vajalik seadusandlus on olemas, rakendusaktide ettevalmistus vastab ajakavale, reformi tegevuste rakendamiseks vajalikud IT-arendused on ajagraafikus,” loetles töövõimepoliitika juht.
Töötukassa on viinud tervishoiuteenuse pakkujate seas läbi hanked töövõime hindamise teenuse ostmiseks ning viimased teenuseosutajad leitakse aprilli ja maikuu jooksul. Sotsiaalministeerium viis läbi hanke töövõime hindamise koolituste korraldamiseks. Partner on Tartu Ülikool, kellega koos koostatakse koolitusprogrammi.
Tänavu jaanuarist käivitunud töövõimereformi abil uuendatakse laiapõhjaliselt Eesti töövõimetussüsteemi. Reformi eesmärk on toetada praeguste töövõimetuspensionäride ning uute töövõimesüsteemi sisenejate täisväärtuslikku elu läbi tööleidmise, arvestades nende isiklikku võimekust. See tähendab senise töövõimetuse asemel töövõime hindamist, uuendatud ja uusi teenuseid vähenenud töövõimega inimestele ning abi töö ja töötajate leidmisel.
Töövõimereform käivitub kolmes järgus ning lähtub põhimõttest “teenused enne, hindamine pärast”. Töötukassa ja sotsiaalkindlustusameti teenusevalik uuenes tänavu jaanuarist, 1. juulist hakkab töötukassa hindama n-ö uute hinnatavate töövõimet ning 2017. aastast laieneb hindamine töövõimetuspensionäridele ja teistele püsiva töövõimetusega inimestele.
Vooremaa
