SEB töötajatest vabatahtlikud viisid möödunud aasta lõpus läbi ligi 200 rahatarkuse tundi, mis toimusid rohkem kui sajas eesti- ja venekeelses põhikoolis ning gümnaasiumis kõigis Eesti maakondades, teatas ettevõte.
“Oskus oma rahaasju hästi korraldada on täiskasvanueluks valmistumisel tähtis, hoolimata erialast, kus noor õpinguid jätkab või karjääri alustab. Seetõttu soovib SEB rahatarkuse tundidega jagada õpitarkuse kõrval noortele algteadmisi, kuidas rahaga mõistlikult ümber käia, kasutades selleks elulisi näiteid ja ülesandeid,” selgitas Eesti Pangaliidu finantshariduse toimkonna juht ning SEB kogumis- ja investeerimistoodete müügijuht Katrin Laks.
Rahatarkuse tundides selgus, et üle 80 protsendi põhikooli ja gümnaasiumi õpilastest kogub raha ning populaarseimaks eesmärgiks on arvuti, telefon või muu elektroonika ost. Säästetakse veel meelelahutuseks, aga ka hariduseks ning auto ostmiseks või juhiloa tegemiseks.
Teadmisi oma rahaasjade korraldamiseks hangib enamus ehk kaks kolmandikku noortest oma pereliikmetelt. Samuti pöördub üle 75 protsendi õpilastest rahaasjades otsuste tegemisel abi saamiseks pereliikmete poole, üksikud räägivad ka sõprade või finantsekspertidega.
“Õpilaste küsimuste hulk pangatöötajatest külalisõpetajatele näitab, et rahaasjade vastu huvi noortel jagub. Sealjuures kinnitab see, et nad ei pruugi alati kõiki vastuseid kodust saada. Seetõttu tõstetakse lastele finantskirjaoskuse õpetamisel üha rohkem esile ka kooli rolli. Mida varem sellega alustatakse, seda paremad eeldused on noorel täiskasvanueas oma rahaasju arukalt korraldada. Kokkuvõttes usun, et rahatarkuse tundides osalenud õpilased said häid teadmisi, mis aitavad neil edasises elus paremaid otsuseid teha,” lisas Laks.
Rahatarkuse tunnid toimusid möödunud aasta oktoobrist kuni aasta lõpuni. Seal räägiti õpilastele majandamise põhitõdedest ning tulude ja kulude kavandamisest. Tundides ei reklaamitud ühtegi pangateenust.
Vooremaa
