Balti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE) jäävad 2016. aasta väljavaadetest rääkides ettevaatlikuks, olles eksportturgudel silmitsi mitmete takistustega, näitab SEB uuring “Baltimaade ettevõtlusbaromeeter 2015” (Baltic Business Outlook).
Enam kui 5000 Eesti, Läti ja Leedu ettevõtte seas läbiviidud uuringu kohaselt on optimistide ehk tänavu üle 15-protsendilist käivet ootavate ettevõtete osakaal kõige kõrgem Leedus (20 protsenti), kuid teised riigid ei jää palju maha. 17protsendti Eesti VKE-dest eeldab, et nende käive kasvab rohkem kui 15 protsenti, 28 protsenti aga prognoosib käibe langust. Lätis on need näitajad vastavalt 16 protsenti ja sarnaselt Eestile 28 protsenti.
“Balti VKE-de väljavaateid mõjutab globaalse majanduse ebakindel olukord, millest annab märku aktsiaturgude volatiilsus ja maailmakaubanduse aeglustumine. Võrreldes teiste Balti riikidega on Leedu VKE-d kõige enesekindlamad, kuid sealgi on veel arenguruumi, et tagada jätkusuutlik majanduskasv tulevikus,” rääkis SEB Panga juhatuse liige, jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit.
Sarnaselt eelmisele aastale keskenduvad Balti VKE-d ka tänavu koduturule – kõigis kolmes riigis toetab seda hiljutine jaekaubanduse kasv. Läti VKE-dest kavatseb uusi välisturgusid kombata 16 protsenti, mis on 8 protsendipunkti (pp) rohkem kui eelmisel aastal. Üldiselt on uutele või olemasolevatele eksporditurgudele keskenduvate ettevõtete arv kogu regioonis üsna ühesugune: Leedus on see 30 protsenti, Lätis 29 protsenti ja Eestis 27 protsenti.
Eestis on vähem ettevõtteid, mis kavatsevad palgata uusi töötajaid (5 pp võrra vähem, kokku 18 protsenti) kui aastal 2015, Läti ettevõtted aga tunnevad end 2016. aastal uute töötajate palkamise küsimuses optimistlikumalt (kasv 7 pp, kokku 20 protsenti). Kõigil turgudel on kõige rohkem selliseid ettevõtteid, kus töötajate arvus muutusi ei planeerita.
Ettevõtted plaanivad tõhusust parandada eelkõige toodete ja teenuste innovatsiooni kaudu — seda kavandab 2016. aastal 39 protsenti Eesti ja Leedu ning 36 protsenti Läti küsitletud ettevõtetest. Sellele järgneb töötajate koolitamine. Ärimudeli muutmist ei peeta nii oluliseks ning seda plaanivate ettevõtete osakaal jääb kõigis riikides alla kümne protsendi.
Üle 30 000 euro investeerida kavandavaid ettevõtteid jääb vähemaks, kuigi mitte olulisel määral. Leedu ettevõtetest veerand planeerib investeeringuid kuni 30 000 eurot – eelmise uuringu ajal oli see näitaja ainult 12 protsenti. Samas ainult 14 protsenti Eesti ettevõtetest kavandab 2016. aastaks vähemalt 30 000 euro suurust investeeringut, mis on kaks protsenti vähem kui eelmisel ja lausa 42 protsenti vähem kui 2014. aastal.
Lisaks selgus uuringust, et jätkusuutlik ettevõtlus on muutumas Balti VKE-de seas üha olulisemaks. Küsitluses osalenud ettevõtted peavad kõige tähtsamaks ettevõtte vastutustundlikku tegevust – vastutustundlikku müüki ja nõustamist, läbipaistvat finantsaruandlust, tugevat brändi ja mainet ning madalamaid riske tarneahelas.
Juba neljandat aastat järjest viis SEB Grupp 2015. aasta sügisel Baltimaades läbi uuringu, millega taheti kaardistada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) ootusi majandusaastaks 2016. Balti majandusülevaate (Baltic Business Outlook) uus väljaanne teeb projektist kokkuvõtteid ja tutvustab 5119 uuringus osalenud Balti VKE vaateid.
Uuringuga saab tutvuda siin: BBO 2015<http://www.seb.ee/sites/default/files/web/files/bbo_2016_est.pdf>
Vooremaa
