Tänavu 15. septembriks oli koristatud 57 protsenti teravilja, 47 protsenti rapsi ja rüpsi ning 49 protsenti kartuli kasvupinnast, teatas statistikaamet.
Eelmise aasta samaks ajaks oli koristatud 91 protsenti teravilja, 49 protsenti rapsi ja rüpsi ning 50 protsenti kartuli kasvupinnast.
Ebasoodsate ilmastikuolude tõttu hilines nii saagi valmimine kui ka koristuse algus mitme nädala võrra. Seetõttu on taliteraviljast koristatud 77 protsenti ja suviteraviljast vaid 45 protsenti. Taliviljadest on talinisu koristatud 78 v ja rukist 76 protsenti, suviviljadest on otra koristatud 63 protsenti, kaera 51 protsenti ja suvinisu 19 protsenti. Talirapsi ja -rüpsi on koristatud 92 protsenti, suvirapsi ja -rüpsi aga kaheksa protsenti. Vähe on koristatud ka kaunvilja, vaid 24 protsenti.
Esialgsetel andmetel kasvatati Eestis 2017. aastal teravilja 330 700 hektaril, sellest on teraks koristatud 57 protsenti. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 4537 kilogrammi teravilja, sealhulgas rukist 4389, nisu 4777, otra 4584 ja kaera 3196 kilogrammi. Osa teraks külvatud vilja koristatakse haljasmassiks. Kaunvilja kasvatati 65 800 hektaril ja saagikus koristuspinna hektarilt oli 2670 kilogrammi.
Rapsi ja rüpsi kasvatati kokku 73 700 hektaril. Enamik talirapsist ja -rüpsist on koristatud, enamik suvirapsist ja -rüpsist aga veel koristamata. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 2953 kilogrammi rapsi- ja rüpsiseemet.
Kartulit kasvatati 5400 hektaril, millest 49 protsendil on kartul võetud. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 19 025 kilogrammi kartuleid.
Statistika aluseks on PRIA maakasutuse andmed ja statistiline küsimustik Saak (andmed 15. septembri seisuga), mille esitamise tähtaeg oli 15.09.2017. Statistikaamet avaldas saagi esialgsete andmete kokkuvõtte seitsme tööpäevaga. Statistikatöö Taimekasvatus avaliku huvi peamine esindaja on maaeluministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.
Vooremaa
