Riigikogu võttis vastu haldusreformi seaduse, mis seab kohaliku omavalitsuse minimaalseks suuruseks vähemalt 5 000 elanikku ning sätestab tähtajad, mille jooksul peavad kohalikud omavalitsused uutele kriteeriumitele vastama hakkama ja toetused omavalitsuste ühinemise korral, teatas riigikogu pressiteenistus.
Valitsuse algatatud haldusreformi seaduse poolt hääletas 56 ja vastu oli 38 saadikut. Erapooletuid ei olnud.
Haldusreformi seadus sisaldab endas haldusreformi läbiviimise aluseid ja korda ning see määrab ära kohaliku omavalitsuse miinimumsuuruse ja sellega seotud erandid. Haldusreformi eesmärk on omavalitsuste moodustumine, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid.
Seaduse kohaselt peaks kohalikus omavalitsuses elama üldjuhul vähemalt 5 000 inimest. 80 protsendil Eesti omavalitsustest on elanikke täna vähem kui 5 000.
Vastavalt seadusele on kohalikel omavalitsustel kuni 2016. aasta lõpuni aega vabatahtlikeks ühinemisteks ning valitsus maksab sellistele omavalitsustele ühinemistoetust. Ühinemistoetusteks on ühtekokku ette nähtud kuni 80 miljonit eurot.
Kui ka pärast vabatahtlikke ühinemisi on jätkuvalt kriteeriumitele mittevastavaid omavalitsusi, teeb valitsus neile tuleval aastal esmalt ettepaneku vabatahtlikuks ühinemiseks ning kui ka see ei anna tulemust, siis ühendab need omavalitsused.
Seadus jõustub üldises korras ehk 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Läbirääkimistel sõna võtnud Keskerakonna fraktsiooni liikme Kersti Sarapuu sõnul ei saa Keskerakonna fraktsioon toetada seaduseelnõu ja tõi välja põhjuse. “Kuigi eesmärk pakkuda paremaid avalikke teenuseid on iseenesest üllas, kardame, et see on kujunemas pelgalt loosungiks, sest tänase rahastamismudeli juures ning vaadates ka järgnevate aastate eelarvestrateegiat, ei saa me kuidagi tagada kindlust nende kvaliteetsete teenuste pakkumiseks ja seda just rahalise katte puudumise tõttu,“ ütles ta.
“Haldusreformi näol on tegemist riigireformi esimese sammuga,“ ütles Reformierakonna fraktsiooni liige Kalle Laanet. „Me peame minema edasi Eesti riigivalitsemise tõhustamise ja uute ideede leidmisega.“ Laanet tõi välja, et Reformierakond toetab eelnõu vastuvõtmist.
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liige Siim Kiisler ütles, et nad toetavad tänast eelnõu ja kutsuvad ka kõiki teisi fraktsioone üles seda toetama. “Samas me anname endale aru, et see eelnõu on kompromiss, ja kompromissidel on alati omad puudused. Me oleme korduvalt välja öelnud, et see seadus oleks võinud olla ambitsioonikam,“ lisas ta. “IRL vaatab nõudlikult regionaalvaldkonna eest vastutava ministri otsa, oodates lubatud ettepanekuid omavalitsuste ülesannete ja rahastamise muutmiseks, nii nagu see on kohane tugevamatele, suurematele omavalitsustele.“
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Ivari Padar ütles, et nad toetavad seaduse vastuvõtmist. Padari sõnul on see seadus alles esimene etapp ja aste suuremaks teemaks, mille nimi on riigireform. Ta lisas, et haldusreformi seadust ja kõike temaga kaasnevat tuleb vaadata laiemalt selles perspektiivis, mis puudutab teenuste kättesaadavust, ka tööhõivet maapiirkondades. Padari sõnul tuleks tänast sammu tuleks võtta esimese astmena ning minna haldusreformi ja riigireformiga edasi mõistlikutes tempodes ning väga selgelt läbikaalutletult.
Vabaerakonna fraktsiooni liige Artur Talvik ütles, et nemad on eelnõu vastu ning lisas, et sooviti seaduseelnõusse viia rohkem sisse kogukondlikku mõttelaadi.
Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liige Henn Põlluaas tõi välja, et ei toeta eelnõud. Põlluaasi sõnul suurendab see ääremaastumist ning et teenused hoopis halvenevad, kuna nad ei ole enam kättesaadavad suurele osale inimestest.
Riigihalduse minister Arto Aas sõnas, et haldusreform juba käib. “Toonitan, et enamuses Eesti omavalitsustes ühinemisläbirääkimisi peetakse, ja peetakse aktiivselt, konstruktiivselt ja täie tõsidusega,“ ütles ta. “Tahan kinnitada valitsuse poolt, et me jätkame järgmiste sammudega, mis puudutavad omavalitsuste mudeli reformimist, uuendamist. Meil on valmis seaduseelnõu toorikud, mis puudutavad omavalitsuste koostööd, loomulikult ka rahastamist.“
Vooremaa
