Reformimata maa põllumajanduslikul otstarbel ajutiseks kasutamiseks andmise lepingud kehtivad kuni käesoleva aasta 31.detsembrini. See aga ei tähenda, et kasutuses olnud maa peaks tänavu harimata jääma, sest maakasutajatel on saagikoristusõigus, teatas maa-ameti avalike suhete nõunik.
Seni oli maavanematel võimalik valitsuse määruse alusel sõlmida lepinguid reformimata maade põllumajanduslikul otstarbel ajutisse kasutusse andmiseks. Nüüdseks on maareform jõudnud niikaugele, et reformimata põllumaa vormistamine lõpeb lähema poole aasta jooksul, mistõttu ei ole maa ajutiseks kasutamiseks andmine enam põhjendatud.
Maavanemate sõlmitud lepingud kehtivad kuni 2017. aasta 31. detsembrini. Kui aga lepingus märgitud lepingu lõppemise kuupäev on varasem või maa reformitakse enne käesoleva aasta lõppu, siis lõppeb leping lepingus märgitud või maaomaniku kindlaksmääramise kuupäeval.
Ajutises kasutuses olnud maad võib tänavu sügisel veel siiski harida, kuna maakasutajad saavad vajadusel kasutada saagikoristusõigust kuni 2018. aasta sügiseni. Saagikoristusõigus tähendab, et kui maakasutaja külvas enne lepingu lõppemist, siis võib ta ühe kasvuperioodi saagi koristada ka pärast lepingu lõppemist.
Kui maa-ametil on teada, et maa senine kasutaja vajab saagikoristusõigust, siis on võimalik selle maa enampakkumisel müümist või rendile andmist korraldada nii, et uus omanik või kasutaja tekib maale alles pärast saagikoristusõiguse lõppemist. Selleks palub amet maakasutajatel pärast maa-ametilt teate saamist teavitada saagikoristusõiguse kasutamise vajadusest kirjalikult aadressil maaamet@maaamet.ee või Akadeemia 4, 51003 Tartu.
Seni ajutises kasutuses olnud põllumaa omanikuks saab enamasti riik. Edaspidi toimub sellise maa kasutamiseks andmine ja eraomandisse võõrandamine juba riigivara kohta kehtestatud reeglite järgi.
Maa-amet püüab teha kõik endast oleneva, et pärast maa riigi omandisse vormistamist suunataks seni ajutises kasutuses olnud maad müügi või rendi enampakkumisele selliselt, et põllumajanduslik kasutus ei katkeks. Pindalalt väiksemad maaüksused, mis ei ole riigile vajalikud, müüakse üldjuhul avalikul enampakkumisel eraomandisse. Suurema pindalaga põllumaad ja maad, mis võivad tulevikus osutuda riigile vajalikuks, säilitatakse riigi omandis ning antakse avalikul enampakkumisel rendile.
Kehtima jääb ka ajutise kasutaja eelisõigus riigimaa müümisel ja rendile andmisel. Senisel ajutisel kasutajal on eelisõigus maa omandada või saada rendile enampakkumisel pakutud kõrgeima hinnaga. Eelisõigus kehtib juhul, kui rendile antav või müüdav maa on maatulundusmaa sihtotstarbega ja sisaldab haritava maa või loodusliku rohumaa kõlvikut ning viimane kasutaja kasutas enam kui poolt müüdavast või rendile antavast kinnisasjast. Eelisõiguse kasutamiseks tuleb senisel ajutisel kasutajal kindlasti osaleda enampakkumisel ning juhul, kui tema pakkumine ei osutu kõrgeimaks, esitada viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise protokolli saamist avaldus eelisõiguse kasutamise soovi kohta.
Ajutise kasutamise lepinguga on antud kasutusse ka selliseid põllumaid, mille reformimise viisi ja võimalusi ei ole veel hetkel teada. Osa sellisest maast ei kuulu ilmselt riigi omandisse jätmisele, vaid erastatakse, tagastatakse või antakse munitsipaalomandisse. Seetõttu ei saa Maa-amet garanteerida, et kõik maa ajutised kasutajad lähikuudel maa reformimise kohta teated saavad. Kasutajad, kes ei ole hiljemalt 2018. aasta märtsikuu lõpuks sellist teadet saanud, aga soovivad siiski saagikoristusõigust 2018. aasta sügiseni kasutada, võiks küsida kohalikult omavalitsuselt, kuidas ja millal kasutatavale maale omanik võib tekkida.
Maavalitsustelt saadud andmete analüüs näitab, et seisuga 2017. aasta 24. august oli kehtiva lepinguga kokku 2120 põllumaad kogupindalaga 11 790 hektarit. Nendest 304 maatükki kogupindalaga 1460 hektarit on maa-amet tänaseks riigi omandisse jätnud ja edastab selle kohta maa kasutajatele peagi teated, et kasutajatel oleks võimalik anda teada saagikoristusõiguse kasutamise vajadusest. Riigi omandisse jätmine on pooleli ligikaudu 1200 ajutises kasutuses olnud maatüki (kogupindalaga 7000 hektari) osas.
Vooremaa
