Maaeluministeerium teavitas Euroopa Komisjoni erakorralise kohandamistoetuse maksmise põhimõtetest, millega said paika kriisiabi maksmise tingimused 2017. aastaks. Raskustes põllumajandussektorile makstakse erakorralise kohandamistoetusena kokku 16,2 miljonit eurot kriisiabi, millest 12,7 miljonit eurot suunatakse piimatootjate ning 3,4 miljonit eurot sealihatootjate toetuseks, teatas ministeeriumi avalike suhete osakond.
“Oleme kriisiabi jaotamisel võtnud arvesse põllumajandustootjate esindusorganisatsioonide poolt tehtud ettepanekuid. Erakorralise kohandamistoetusega tahame aidata raskustes olevaid piimalehma- ja sealihasektoreid ning aidata kaasa turu stabiliseerimisele,” ütles maaeluminister Martin Repinski. “Euroopa Komisjon on Eestile eraldanud kokku 8,08 miljonit eurot, millele maksame Eesti riigi poolt samas mahus lisaks.”
Piimandussektoris makstakse toetust piima turustavatele või jõudluskontrollis osalevatele piimatootjatele, kes vastavad ühele neist tingimustest: a) on väiketootjad; b) ei suurenda piimatootmist; c) on ühinenud mõne maaelu arengukava keskkonnatoetuse skeemiga. Sama kolme tingimuse alusel makstakse toetust ka seakasvatussektoris.
Seakasvatuse puhul on 2016. aastal sigade Aafrika katku puhangute tõttu III tsooni jäänud sigade puhul ühikumääraks 27,24 eurot looma kohta, 2015. aastast jätkuvalt III tsoonis olevate sigade puhul 22,52 eurot looma kohta ning muudes piirkondades 13,62 eurot emise ja 8 eurot sea kohta. Piimalehma arvestuslik toetusmäär on 153 eurot piimalehma kohta, kuid lõplik toetusmäär selgub pärast taotlemist.
“Toetuse taotlemise täpsemad reeglid on väljatöötamisel, kuid soovime toetuse 2017. aasta alguses võimalikult kiiresti välja maksta,” lisas Repinski.
Neljapäeval 30. novembril oli tähtaeg Euroopa Komisjoni teavitamiseks erakorralise kohandamistoetuse maksmise põhimõtetest.
Erakorralise kohandamise toetuse maksmise kriteeriume ja sektorite vahelist jaotust on arutatud korduvatel kohtumistel põllumajandustootjate esindusorganisatsioonidega.
Vooremaa
