Jõgevamaa politseinikud on tänavu ulatanud poolesajale perevägivalla passivseks ohvriks langenud või ise vahetut vägivalda kogenud lapsele lohutust ja tuge pakkuva kaisukaru, teatas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja.
Jõgeva politsei piirkonnavanem Jana Õim tõdes möödunud aastale tagasi vaadates nukralt, et perevägivalla lahendamine on politsei argipäev. “Lähisuhtevägivallaga seotud sündmused, millele patrull operatiivselt näiteks möödunud aastal kogu Lõuna-Eestis reageeris, moodustasid vägivallaga seotud väljakutsetest poole. Probleem on samasugune Jõgeval nagu ta on seda kogu Eestis ning selle põhjuseks suuremal osal juhtudest ikka alkohol ja selle kuritarvitamine,” lausus Õim.
Kogu selle negatiivse kõrval võib siiski head näha asjaolus, et perevägivallast antakse aina enam teada. Piirkonnavanema sõnul on inimeste teadlikkus probleemist ja selle lahendamise võimalustest kasvanud ja enam ei jääda paremat homset ootama, vaid võetakse ise teadlikke samme selles suunas, et homne saaks endale ja näiteks peres kasvavatele lastele päriselt parem. Abi otsimise aktiivsust näitavad ka arvud: kui 2016. aastal pöörduti Jõgevamaal politsei poole lähisuhtevägivalla teadetega ligimale 260 korral, siis tänavu on see number juba enne aasta lõppemist ületatud. Kurb on seejuures, et pea neljandiku peretülide puhul on pealtvaatajaks, passiivseks kannatajaks või vägivalla vahetuks kogejaks olnud ka lapsed. Taolistesse riskiperedesse järelkontrolle tehes ongi Jõgevamaa politseinikud tänavu lohutuseks ja lapsele abi pakkumiseks välja jaganud 50 pehmet lasteabi telefoninumbriga varustatud kaisukaru.
Piirkonnavanema sõnul on see kaisukaru lapse turvamänguasi ja näitab lapsele, et politsei poole võib abisaamiseks pöörduda. Oluline on, et laps ei jääks oma murega üksi, vaid ta saaks pereväliselt abi küsida, kui ta seda vajab.
Piirkonnavanem rõhutas, et politseisse pöördumine ongi esimene samm lahenduse otsimisel, sest seda tegemata saab kurjategija igal juhul süüdimatult edasi toimetada. “Kui ema ja isa omavahel vägivallatsevad, on kannatajaks alati ka laps, sest vägivaldses keskkonnas kasvamine jätab tugeva jälje lapse edasisele arengule ja käitumisele. Ka ei ole harvad juhtumid, kus vanemate vahelises tülis ja kähmluses saavad füüsiliselt oma osa ka peres kasvavad lapsed,” kurvastas Õim.
Perevägivalla lahendamine ja kannatanule abi pakkumine eeldab mitmete asutuste koostööd. Politsei kõrval on nendeks sõltuvalt olukorrast ka sotsiaaltöötajad, meditsiinitöötajad, lastekaitsjad, vägivallaohvrite tugigrupid ja teised. Jana Õim lisas, et ühes kohaliku omavalitsuse spetsialistidega tehakse riskiperede kodudesse regulaarseid kontrollkäike, et hinnata laste elutingimusi ja pere sisekliimat. Kui lastele nähakse ohtu, tuleb teha paratamatult valikuid, mis on kõigile pereliikmetele rasked. Need otsused ei tule ka politseinikule kergelt, kuid on laste huvides vältimatud. Pole haruldased juhtumid, kus lapsed tuleb perest eraldada.
Eesootavate pühade eel soovib piirkonnavanem, et alkoholi kuritarvitamisest tingitud probleemid ei võtaks võimust ja et ema-isa käsi tõuseks vaid oma laste embamiseks mitte pitsi või piitsa järele. “Soovin, et inimesed kingiksid oma lähedastele enam aega ja hoolt, head seltskonda ja tähelepanu. Inimeste vahelised head suhted ning üksteise märkamine on väga paljudel juhtudel meie turvalisuse üks suurimaid alustalasid,” sõnas Õim.
Aasta tagasi Jõgevamaal käivitatud noorsooprojekt CARE3 viis Jõgeva politseijaoskonna noorsoopolitseiniku Kersti Raiküla koos teiste noorsootöötajatega Poola. Seal tutvustati muuhulgas populaarset projekti, kus perevägivalla ohvriks langenud lastele kingiti lohutust andev kaisukaru, kel rinnal lasteabi telefoninumber. Et Poolas on mõmmikuid politsei ja teiste partnerite koostöös jagatud juba aastaid, teadsid nad kinnitada sellise ettevõtmise positiivset mõju: kaisukaru aitab lapsel leevendada vaimset pinget ja saada lohutust, ka suurenes lasteabi telefoni kasutamisaktiivsus. Noorsoopolitseinik Kersti Raiküla tutvustas tagasi Eestisse tulles ideed oma partneritele ning koos hakati tegutsema selle nimel, et mõmmikud jõuaks ka Vooremaa abivajavate lasteni. Eelmisel nädalal toimuski Jõgeva maavalitsuses pidulik koosviibimine, kus Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev andis kaisukarud jagamiseks üle kohaliku naiste tugikeskuse, ohvriabi ja politsei esindajatele. Kokku on prognoositud sel aastal maakonnas jagada 150 kaisukaru, millele edaspidiste hangetega saadakse lisa tagamaks projekti järjepidevus. Politsei on plaaninud kaisukarude jagamise perede järelkontrollide ajaks, et olukorrast oleks võimalikult hea ülevaade ning paremini saaks kontakti ka lapsega.
Vooremaa
