Valdav osa Eesti taimekasvatajatest oleks valmis kindlustama oma põllukultuuride saagi, kui selline võimalus oleks turul olemas ja riik toetaks osaliselt kindlustusmakseid, selgub Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) värskest küsitlusest. Praegu Eestis põllukultuuride saaki kindlustada ei saa, teatas EPKK.
“Põllumehed on väljendanud valmisolekut põllukultuuride saagikindlustuse kasutamiseks, mistõttu oleks mõistlik olemasoleva maaelu arengukava raames luua eeldused põllukultuuride kindlustustoote turuletulekuks, ütles täna Maaeluministeeriumis toimunud saagikindlustuse teemalisel ümarlaual põllumajanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Ta avaldas ühtlasi lootust, et uuest aastast eeldatavasti jõustuvad muudatused ühises põllumajanduspoliitikas muudavad saagikindlustuse kasutamise põllumajandusettevõtete jaoks atraktiivsemaks. ELi ühise põllumajanduspoliitika nn minireformi käigus hiljuti kokkulepitud muudatuste jõustumine suurendaks usku, et saagikindlustus võiks edukalt käivituda ka Eestis. Juba mitu aastat toimib põllukultuuride saagikindlustuse süsteem nii Lätis kui Leedus. Eesti põllumeeste reaalne huvi saagikindlustuse kasutamise vastu sõltub lõppkokkuvõttes aga ikkagi pakutavate kindlustoodete tingimustest.
EPKK küsitlusele vastanud põllumajandusettevõtetest 21 protsenti kasutaksid kindlasti ja 61 protsenti pigem kasutaksid saagikindlustuse võimalust, kui selline võimalus oleks turul olemas ja riik toetaks kindlustusmakseid 65 protsendi ulatuses. Saagikindlustust ei kasutaks 18 protsenti küsitlusele vastanutest.
Saagikindlustuse ideed kipuvad rohkem toetama need ettevõtted, kes olid tänavu koristusega suuremas hädas. Ettevõtetel, kes kasutaksid tulevikus saagikindlustuse võimalust, jäi tänavu keskmisena koristamata ligi 16 protsenti põllukultuuride pinnast, samas kui ettevõtetes, kes ei sooviks saagikindlustuse võimalust kasutada, jäi koristamata väiksem osa põllukultuuride pinnast (ca 12 protsenti).
Saagikindlustuse ettepanekusse positiivselt ja ettevaatlikult suhtuvate ettevõtete keskmises suuruses märkimisväärset erinevust ei ole. Ettevõtted, kes avaldasid valmisolekut saagikindlustuse kasutamiseks, on keskmisena siiski natuke suuremad (357 ha) kui need ettevõtted, kes saagikindlustuse võimalust ei kasutaks (337 ha).
Ootuspäraselt on ettevõtete hulgas, kes oleksid valmis saagikindlustuse võimalust kasutama, rohkem neid, kelle jaoks tänavune aasta kujuneb majanduslikult raskemaks. Nendest ettevõtetest, kes oleksid valmis saagikindlustust kasutama, tõotab tänavune aasta majanduslikult kujuneda väga keeruliseks 43 protsendi, keeruliseks 45 protsendi, keskmiseks 11 protsendi ja heaks ühe protsendi ettevõtete jaoks. Samas kui saagikindlustuse kasutamisse skeptiliselt suhtuvatest ettevõtetest tõotab tänavune aasta majanduslikult väga keeruliseks kujuneda 25 protsenti, keeruliseks 53 protsenti ja keskmiseks 22 protsenti vastanutest.
Kuigi taimekasvatusele spetsialiseerunud ettevõtted avaldasid uuringus selgemat valmisolekut saagikindlustuse kasutamiseks (83 protsenti) kui segatootmisettevõtted, kus kasvatatakse ka loomi (79 protsenti), siis tegelikult on mõlemat tüüpi ettevõtete hulgas valmisolek saagikindlustuse kasutamiseks kõrgel tasemel.
Saagikindlustust puudutavale küsimusele vastas kokku 657 põllumajandusettevõtet, kes kasvatasid tänavu põllukultuure kokku rohkem kui 230 000 hektaril, mis on pea pool antud põllukultuuride kogupinnast.
Vooremaa
