Esialgsetel andmetel oli 2016. aastal teraviljasaak 934 100 tonni, mis on viimase viie aasta väikseim teraviljasaak, teatas statistikaamet.
Teraviljasaagist 455 500 tonni moodustas nisu, 357 400 tonni oder ja 32 400 tonni rukis. Hektarilt saadi keskmiselt 2658 kilogrammi teravilja, sealhulgas nisu 2769, otra 2641 ja rukist 2616 kilogrammi.
Möödunud aasta teravilja külvipind oli ligilähedaselt sama suur kui aasta varem. Teravilja kasvatati 351 400 hektaril, mida oli 0,3 protsenti rohkem kui aasta varem. Nisu kasvatati 164 500 hektaril, mis oli kolm protsenti vähem kui eelmisel aastal. Odra kasvupind suurenes kolm protsenti ja oli 135 300 hektarit. Rukki kasvupind vähenes varasema aastaga võrreldes 13 protsenti ja oli 12 400 hektarit.
Kaunviljasaak oli 109 500 tonni, mida oli 27 protsenti rohkem kui 2015. aastal. Hektarilt saadi keskmiselt 1975 kilogrammi kaunvilja. Kaunvilja kasvatati 55 400 hektaril, mis oli 77 protsenti enam kui 2015. aastal ja mis oli ühtlasi ka läbi aegade suurim kaunvilja kasvupind.
Rapsi- ja rüpsiseemne saak oli 102 500 tonni. 2016. aastal kasvatati rapsi ja rüpsi 70 100 hektaril. Hektarilt saadi keskmiselt 1462 kilogrammi rapsi- ja rüpsiseemet.
Kartulisaak oli 89 800 tonni, mis oli 23 protsenti vähem kui varasemal aastal. Kartuli kasvupind oli 2016. aastal 5600 hektarit. Hektarilt saadi keskmiselt 15 920 kilogrammi kartuleid.
Statistika aluseks on PRIA maakasutuse andmed ja statistilised küsimustikud taimekasvatus ning põllumajanduse struktuuri-uuring, mille esitamise tähtajad olid vastavalt 10.11.2016 ja 15.11.2016. Statistikaamet avaldas taimekasvatuse esialgsete andmete aastakokkuvõtte 49 tööpäevaga. Statistikatöö „Taimekasvatus“ avaliku huvi peamine esindaja on Maaeluministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.
Vooremaa
