Keskkonnaministeerium teeb ehitusmaterjali saamise eesmärgil tiikide rajamise piiramiseks ja looduslikke ehitusmaterjale suures koguses tarbivate riigi institutsioonide ühtseks lähenemiseks ettepaneku, et nii RMK kui ka maanteeamet seaksid oma ehitushangetele täiendavad nõuded, teatas keskkonnaministeeriumi avalike suhete nõunik.
“Keskkonnaministeerium on probleemi leevendamiseks teinud või kavandamas mitmeid muudatusi õigusruumis, kuid leiame, et probleemi kõrvaldamiseks tuleb piirata võimalusi kaevandamilubade taotlemise kohustusest kõrvalehiilimiseks tiikide rajamise sildi all. Tekkinud olukord näitab, et kui maapõuepoliitika elluviimisel on eelnevatel aastatel puudunud järjepidevus, siis osa ettevõtjaid pole sellel ajal käed rüpes tukkunud. Teadaolevalt on ühed suuremad looduslike ehitusmaterjalide tarbijad Eestis maanteeamet ja RMK, kellele pakutakse ja kes potentsiaalselt võivad tarbida ka kõige suuremas koguses tiikidest pärinevat materjali. Tean, et tekkinud olukord pole nende süü, nemad toimetavad loodud õigusruumis,” selgitas keskkonnaminister Marko Pomerants.
Seetõttu andis keskkonnaministeerium RMK-le suunise, et edaspidi seataks kõigis uutes ehitushangetes täiendav tingimus, mille kohaselt objektidele tarnitavad looduslikud ehitusmaterjalid (liiv, kruus, paekivi) võivad pärineda vaid kehtiva kaevandamisloaga karjääridest ja kaevandustest. Lisaks tuleb seada tingimus, et töö tegija peab esitama RMK-le pärast töö valmimist aruande, milles näitab ära, millistest karjääridest ja kaevandustest ta looduslikke ehitusmaterjale hankis ja millises koguses.
Keskkonnaministeerium tegi samade tingimuste maanteeameti hankedokumentidesse lisamise ettepaneku ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile. “Vastasel juhul on võimalik tiikidest pärinevat materjali maanteeameti objektidel ikkagi kasutada,” lisas Pomerants.
2017. aasta alguses on keskkonnaministeeriumil plaanis RMK poolt 2016. aasta jooksul kogutud andmed võrdlusena maavarade bilansi ja uute tiikide rajamise statistika ning muu seonduva infoga läbi analüüsida, et hinnata rakendatud meetmete toimivust ja vajadusel kavandada täiendavaid meetmeid.
Mitmed meetmed probleemi leevendamiseks on praeguseks juba jõustunud või on kavandamisel. Näiteks on määrusesse “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang”, täpsustatud loetelu lisatud säte, mille kohaselt tuleb koostada keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang veekogu rajamise korral, kui selle veepeegli pindala on üks hektar või suurem või kui eemaldatava pinnase kogus on vähemalt 10 000 kuupmeetrit. Seega peab enne ehitusloa andmist tegema vähemalt eelhinnangu ja selle kooskõlastama asjaomaste asutustega. Sellega muutus tiigirajamise protsess keerulisemaks ja natukene paremini kontrollituks. Lisaks on uue maapõueseaduse eelnõud täiendatud sättega, mille kohaselt keskkonnaamet keeldub kaevise kasutamise nõusoleku andmisest mh siis, kui on põhjust arvata, et teatises kirjeldatud tegevuse eesmärk on tegelikult kaevandamine.
Tiigi rajamine ei erine olemuslikult kuigi palju karjääri rajamisest ja kasutamisest ning tiigi rajamisel on võimalik saada suures koguses tarbimisväärtusega looduslikku ehitusmaterjali (liiva, kruusa, paekivi). Erinevus on vaid selles, et karjääri rajamine ja kasutamine on oluliselt aeganõudvam, kulukam ja paremini kontrollitud kui tiigi ehitamine. Maapõueseadus võimaldab õiguspäraselt ehitatud ehitisest ülejäänud kaevist keskkonnaameti nõusolekul võõrandada või kasutada väljaspool kinnisasja. Sellist regulatsioonide koostoimet on mitmed isikud kasutanud ära, et tiikide rajamise varjus kaevandada. Keskkonnaministeeriumile teadaolevalt on alates 2013. aastast üle Eesti selliseid tiike, mille rajamisest ülejäänud materjali on võõrandatud või kasutatud väljaspool kinnisasja 17. See ei tähenda, et kõigi nende tiikide puhul oligi eesmärgiks materjali saamine, kuid ilmselt on nende hulgas ka selliseid. 17 tiigi rajamisest ülejäänud ja võõrandatud või väljaspool tekke kinnisasja kasutatud materjali kogus on kokku umbes 580 000 m3.
Vooremaa
