- 2.veebruaril tähistatakse kogu maailmas rahvusvahelist märgalade päeva. Keskkonnaamet korraldab sel puhul maakondades temaatilisi üritusi ja viib läbi õppeprogramme, et avada märgalade tähtsust meie igapäevaelus, teatas ameti sisekommunikatsiooni peaspetsialist.
Märgalade päeva tähistatakse maailmas 45. korda – sellel päeval sõlmiti Iraani linnas Ramsaris esimene riikidevaheline looduskaitselepe, mille eesmärk tänases olukorras on märgalade säästlik kasutus ja kaitse. Ramsari leppega on ühinenud 169 riiki kokku 2 225 alaga. Eesti ühines leppega 1994. aastal ja rahvusvaheliselt tähtsate märgalade ehk nn Ramsari alade hulka kuulub meilt 17 märgala.
Märgalade hulka kuuluvad näiteks sood, märjad niidud, siseveekogud, rannaniidud, roostikud. Looduslikult toimivad märgalad pakuvad olulisi ökosüsteemi teenuseid, millel on suur mõju tulevikule. Seda kõike suudab tagada vaid jätkusuutlik elulaad.
Märgalade ökosüsteemi teenuse olulisus elanikkonnale väljendub ennekõike igapäevaselt kasutatava vee looduslikus puhastumises. Kuna looduslikud turbaalad seovad süsinikku, siis on märgalad ühtlasi ohustava kliimamuutuse puhverdaja rollis. Kõik märgalad on olulised elurikkuse ehk bioloogilise mitmekesisuse kandjad, mida naudime marjul, seenel või kalal käies, puhates veekogude ääres või matkates. Lisaks toidule saame märgaladelt ka näiteks turvast.
Vaid looduslikult toimivad ja isereguleeruvad ökosüsteemid tagavad nimetatud teenuseid. Kuna ligi 70 protsenti Eesti soodest on mõjutatud kuivendustest, siis viimase kümne aasta jooksul on soode taastamisega aktiivsemalt tegeletud. Märgalade tähtsust aitab rõhutada ka rabamulla valimine 2016. aasta mullaks.
“Märgalade ja nendega seotud väärtuste tundmaõppimiseks pakub Keskkonnaamet õppematerjale ja -vahendeid. Meie spetsialistid viivad läbi tasuta õppeprogramme, kus vastavalt piirkonnale kujunevad kevadest sügiseni õpikeskkonnaks sood ja rabad, jõgede ja järvede ümbrus ning rannikumeri koos rannaniiduga. Talvel aga saab rabas matkata räätsadega Alam-Pedjal, Endlas, Iisakus, Karulas, Lahemaal,” tutvustas keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik.
Erinevate vee- ja märgala-teemaliste õppematerjalidega saab tutvuda keskkonnaameti kodulehel http://keskkonnaamet.ee/teenused/keskkonnaharidus-2/oppematerjalid-2/.
Kuidas maailmas suhtutakse soode taastamisse ja märgalade kaitsesse, saab tutvuda ingliskeelse loodusharidusliku video
( https://www.youtube.com/watch?v=ZcxZ9gvNfSU) kaudu.
Vooremaa
