Tuginedes põllumajandusametile laekunud infole korjealadest, on Eesti mahepindala suurenamas üle miljoni hektari ehk *1 150 576 hektarit, teatas Mahe-Eesti eestvedaja. Mahekorjeala on vaba kemikaalidest, pestitsiididest ning GMOst, vastavalt mahepõllumajanduse kriteeriumitele.
See on suurepärane uudis nii kohalikele eestlasele, kui meie riigi külalistele, sest teadmine, et pea 30 protsenti riigi pindalast on kemikaalidest puutumata, lubab maasikaid- mustikaid muretult metsas suhu pista, ning annab võimaluse meie puhtaid loodusressursse kasutada nii toidus, loodusfarmaatsiatööstuses jne.
Põllumajandusameti kaudu registreeritakse lisaks mahepõllumaale ( 170 790 ha, 2015aastal) ka korjetegevus metsaaladel. Ettevõtted, kes soovivad tegeleda just mahesaaduste korjega ning müügiga, peavad olema põllumajandusametis registreeritud ning tunnustatud.
Möödunud aastal oli korjega tegelevaid ettevõtteid 38 ning looduslikke korjealasid 93 148 hektarit. 2016. aasta kevadel oli taotluse esitanud ettevõtete arv 46 ning korjega soovitakse tegeleda 1 057 428,83 ha ulatuses rohkem.
“Usun, et Eestis peabki suurenema esmalt mahepindala nii põllu- kui ka metsaalal ning seejärel on loomulik, et kasvab ka toodangumaht vastavalt maailma suundumusele,” kommenteeris Kulderknup. “Täna on mahetoodangu nõudlus suurenenud pidevalt paljudes Euroopa riikides nagu Saksamaa, Prantsusmaa, Taani, samuti kolmandates riikides. Ennustatakse, et mahetoodangu osakaal tavatoodangus kasvab maailmas umbes 14 protsenti aastas.” Aastatel 1999-2014 kasvas mahetoiduturg viiekordseks. Ülemaailmse mahepõllumajandussorganisatsiooni IFOAM ning uurimisinstituudi FIBL iga-aastane ”orgaaniline monitor” näitab mahetoidu kasvutrendi jätkumist.
Euroopa maheturg on Põhja-Ameerika järel maailmas teisel kohal. Euroopa suurim maheturg kuulub Saksamaale, kuhu Euroopa edukaim maheeksportija Taani tarnib 48 protsenti oma ekspordist. Taani mahetoodangu käibest moodustab kogueksport ligi viiendiku.
FIBL-i uuringute andmetel kasvab mitmes Euroopa riigis maheturg kiiremini kui omatoodang ning mahetoodete nõudlus jõuab väljaspoole riigipiire.
“Esimeseks põhjuseks võib pidada inimeste suuremat tähelepanu oma tervisele ning teadlikkuse kasvu seost otseselt toiduga. Teiseks on negatiivset tähelepanu saanud keemilised taimekaitsevahendid ning väetised, mille jääkide osakaal meie toidus on omakorda märgatavalt kasvanud, eriti veel imporditud toodetel,“selgitas Mahe-Eesti eestvedaja Krista Kulderknup.
Eestile on paljud riigid eeskujuks mahepõllumajanduse arengu ning innovatiivsete tehnoloogiate poolest. Meie riigi väiksus ning paindlikkus peaks suutma maailma parimad praktikad operatiivselt Eestile kohaldada ning kaasa aidata ka kohaliku mahepõllumajanduse kui ka teiste sektorite arengule, mis aitaks väärindada meie kvaliteetset ja mahedat loodusressurssi.
“Usun, et tänavune mahepindala suurenemine kogu riigis tõmbab tähelepanu turismi-, puidu-, loodusfarmaatsia- ning looduskosmeetikasektorile. Nüüd on aeg meie riigi väiksus, ning kvaliteetne puhas keskkond endi kasuks pöörata ning seeläbi puhast ja kvaliteetset elukeskkonda ka teistele tutvustada. Mahemajandamine teeb eestimaalased tervemaks ning suurendab ka meie heaolu, kuna maheriigi tiitel annab Eestile väärtust juurde ka nende silmis, kes meid külastavad ja meie kaupu ja teenuseid ostavad,” kinnitas Krista Kulderknup.
Mahe-Eesti (Organic Estonia) idee valiti eelmisel aastal Eesti Arengufondi konkursil Arenguidee üheks võiduprojektiks. Idee autorid olid Krista Kulderknup, Siim Kabrits, Erki Peegel ja Katre Ratassepp. Tänaseks on Mahe-Eesti mõtet arutatud ja arendatud enam kui 200 inimesega erinevatest valdkondadest. Mahe-Eesti idee on koodada mahedalt mõtlejaid, hoida Eesti riiki mahedal kursil ning näidata maailmale, et Eesti on lisaks puhtale keskkonnale tegemas ka mahetegusid. Mahe-Eesti ettevõtmistega saab kursis olla kodulehe vahendusel www.organicestonia.ee.
Vooremaa
