Riigikogu maaelukomisjoni istungil käsitleti esmaspäeval maapiirkondade toetamist Euroopa Komisjoni algatatud Leader toetusprogrammi kaudu, teatas riigikogu pressiteenistus.
Maaelukomisjoni esimees Ivari Padar märkis, et nimetatud programm annab võimaluse arendada alt-üles lähenemist, kus otsustustasand on kohalike elanike käes. See võimaldab paremini arvestada piirkonna eripära, võimalusi ja vahendeid. “Selle programmi vahendite kasutamisel tuleb aluseks võtta just uuenduste soosimine. Kohalikke tegevusgruppe on vaja julgustada tegutsema ettevõtliku lähenemise vaimus, et leida lahendus oma piirkonna probleemidele silmas pidades terviklikku lähenemist,” ütles Padar.
Komisjoni istungil osalenud Eesti Leader Liidu tegevjuht Piret Leskova tõi esile tegevusgruppide tegevust mõjutava mure, mis on seotud ministeeriumipoolsete otsuste ja tähtaegade muutmisega. Samuti tegevusgruppide hilise teavitamisega ministeeriumi tehtud otsustest.
Maaeluministeeriumi maaelu osakonna juhataja Marko Gorban kinnitas, et ministeerium toetab igati vahendite eraldamist programmi kaudu. Rahastamises pole tekkinud pausi, kinnitas ta.
Padar ütles arutluse kokkuvõtteks, et paljude probleemide tekkimise põhjuseks on olnud vajakajäämised omavahelises suhtlemises. “Leader-programmi vahendite parema kasutamise nimel on vaja parandada kommunikatsiooni tegevusgruppide ja ministeeriumi vahel. Seda ka ettevalmistatud määruse vastuvõtmisel, et oleks täis selgus uue perioodi rahastamise mahu ja reeglite küsimuses,” toonitas Padar. Komisjon oli seisukohal, et vajalik on hoiduda päevapoliitikast Leader tegevusgruppide tegevuse planeerimises ja töös. Leader-meede ei tohi olla näiteks pelgalt kohaliku omavalitsuse eelarve “pikendus”. Tuleb lähtuda põhimõttest, et Leader-meetme toetus peab olema hüppelauaks ettevõtlusele ja kogukonna arengule, samas aga ka silmas pidada, et äriplaan ei rajaneks ainult toetustel.
Maaelukomisjon ootab Eesti Leader Liidult aktiivset rolli Leader-lähenemise põhimõtete hoidmisel ja kontrollimisel. Maaelukomisjon peab Leader-programmi maapiirkondade elavdamise oluliseks mootoriks ning tegeleb kindlasti teemaga ka edaspidi.
Eesti maapiirkond on kohalike tegevusgruppidega sisuliselt kaetud. Andmed kõnelevad, et territooriumi mõttes on kaetud üle 99 protsendi maapiirkonnast, kus elab protsentuaalselt samapalju maapiirkonna elanikest. Leader programmi raames tegutseb Eestis 26 tegevusgruppi. Nende tegevusel on olnud regionaalpoliitiliselt hinnates positiivne mõju.
Eesti on ühinenud rahvusvahelist koostööd koordineeriva tegevusgruppide katusorganisatsiooniga (ELARD). Eestil on täita tähtis roll ELARD-i eesistujamaana aastatel 2016-2017.
Vooremaa
