Möödunud aastal toimus 1821 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles hukkus 71 ja sai vigastada 1459 inimest. Liiklusaastat jääb meenutama kurb oktoobrikuu 12 hukkununuga, teatas maanteeamet.
Alates 2012. aastast kasvab kannatanutega liiklusõnnetuste arv keskmiselt 1,6% aastas. Võrreldes varasemate aastatega võib paigalseisu märgata vigastatute arvu ning liiklusõnnetustes hukkunute osas, kuigi 2016. aastal hukkus Eesti teedel neli inimest rohkem kui aasta varem.
„Kuigi 2016. aastal oli liikluses hukkunuid rohkem kui 2015. aastal, jäi tagasilangus siiski prognoositust väiksemaks,“ kommenteerib liiklusaasta kokkuvõtet maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja.
Endiselt on suur probleem linnades toimuvad liiklusõnnetused. Hukkunute arv neis küll vähenes, aga vigastatutega lõppenud õnnetusi toimub linnades endiselt palju. Linnatänavad moodustavad vaid 11protsenti kogu Eesti teedevõrgust, kuid nendel toimus pool kõikidest 2016. aasta inimkannatanutega liiklusõnnetustest. Harju-, Pärnu-, Tartu- ning Ida-Virumaal toimunud õnnetuste tagajärjel said vigastada 75 protsenti kõigist vigastatutest ning hukkus 62 protsenti kõigist hukkunutest.
“Meelemürkide tarbimise, turvavöö kasutamse ning kiiruse ületamise kõrval on suureks probleemiks tõusnud kõrvalised tegevused roolis,” selgitas Ernits ning lisas, et liikluse ohutumaks muutmine eeldab ka liiklejatelt valmisolekut esmapilgul ebamugavana tunduvate lahendustega leppida.
Mullu registreerisid politseinikud 103 377 liiklusalast väärtegu, neist pea pooled ehk umbkaudu 45 000 olid kiiruseületamised. Ligi pooltest kiiruseületamistest toimusid linnades. Eelmisel aastal hukkus liikluses 71 inimest, kellest 19. oli turvavöö kinnitamata. Politsei tabas 2016. aastal ligi 700 joobes juhti vähem kui 2015. aastal. Joobes juhtide süül hukkus vähem inimesi.
Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo ütles: “Liikluse suurim probleem on ennekõike hoolimatus iseenda ja kaasliiklejate osas. Paljud liiklejad on rahulolematud, et teised sõidukijuhid rikuvad liiklusreegleid, kuid enda vigadele ei pöörata tähelepanu. Me ei saa vastutada teiste eest, kuid meil on võimalus võtta see vastutus enda ja oma lähedaste ees,” ning lisas, et sellel aastal on politsei prioriteedid liikluses ennekõike joobes juhid, turvavarustuse kasutamine ning järjest enam pööratakse tähelepanu sõidukijuhi kõrvalistele tegevustele. Lisaks jätkab politsei kergliiklejate kontrollimisega.
Selle aasta veebruaris võttis valitsus vastu uue liiklusohutusprogrammi, mille lõppeesmärgiks on säästa aastatel 2016-2025 vähemalt 254 inimelu ja vältida raskete vigastuste teket vähemalt 950 inimesele. Erinevalt senisest traditsioonilisest liiklusohutuse käsitlusest, kus peamine vastutus liiklusohtude vältimises oli rõhutatult eeskätt juhil, näeb uus programm ette ülesanded igale osapoolele liikluses.
“Liiklussüsteemis on liiklusõnnetused ja isegi väiksemad vigastused vältimatud, kuid sündmuste ahel, mis viib inimelu või tervise jääva kaotuseni, on katkestatav. Uus liiklusohutusprogramm püüdleb selle poole, et teeliiklussüsteemi muutuks selliseks, mis välistab maksimaalselt inimlike eksimuste võimalusi ja vähendab liiklusõnnetustega kaasnevaid kahjusid,” kirjeldas maanteeameti liiklusohutuse strateegialoomejuht Alo Kirsimäe, liiklusohutuse tulevikku.
Vooremaa
