Täna algusega kell 10 toimub Rakveres AQVA konverentsikeskuses Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) traditsiooniline lihafoorum, mis toob kokku sadakond loomakasvatajat, lihatöösturit ja kauplejat. Eelmisest lihafoorumist on möödas pea kaks aastat ja selle ajaga on toimunud olulised muutused kodumaises lihatootmises, teatas EPKK pressiesindaja.
“Lihatootmine Eestis on vähenenud, mille peamiseks põhjuseks on olnud suured probleemid sealihatootmises. Samas tahame ju, et eestimaalased sööksid ka tulevikus kvaliteetset kodumaist liha ja selle nimel peaks koostööd tegema kogu väärtusahel,” ütles EPKK lihatoimkonna juht Anu Hellenurme.
“Eesti lihasektori võimaluseks on areneda palju mitmekesisemaks. Meie poeletid võiks olla rikkamad kodumaisest linnulihast, praegu pole seal ei kodumaist parti ega hane,” jätkas Hellenurme. “Lihalettides, aga ka restoranides ja muudes toitlustusasutustes valitseb eestimaalaste lemmik sealiha, kuid meie tootjate kahjuks väga suur osa sellest moodustab imporditud sealiha,” lisas ta.
Lihasektorit iseloomustades tuleb tõdeda, et jätkuvalt on Eesti sead ohustatud Aafrika sigade katkust, tänavu tabas katkupuhang farme Saare-, Muhu- ja Läänemaal. 2016. aastal toodeti Eestis Statistikaameti andmetel 42,7 tuhat tonni sealiha, mida on aasta varasemaga võrreldes ligi 15 protsenti vähem. Eesti isevarustatuse tase sealihaga oli langenud 73 protsendile.
Eesti seakasvatajad teevad kõik selleks, et taastada meie isevarustatuse tase kodumaise sealihaga. Euroopa Komisjon leevendas tänavu ka seakatku tõttu kehtestatud kauplemispiiranguid. Suurem osa Eestist on nüüd II piirangutsoonis. Kõige rangemas III tsoonis on osad Saare-, Pärnu- ja Läänemaa piirkonnad. Endiselt on seakatkust puutumata Hiiumaa. Kogu Eestis tuleb jätkuvalt tagada maksimaalne bioohutuse nõuetest kinnipidamine haiguse leviku peatamiseks.
Kodumaist linnuliha toodeti mullu 19,7 tuhat tonni, mis katab vaid 57 protsenti linnuliha tarbimise mahust. Veiseliha toodang ulatus möödunud aastal Eestis 14,8 tuhande tonnini ning isevarustatuse tase oli 128 protsenti. Lambaliha toodeti Eestis mullu vaid 700 tonni, mis katab täies mahus siseturu vajaduse. Veise-, linnu- ja lambaliha tootmise maht püsis möödunud aastal võrreldes aasta varasemaga suhteliselt stabiilsena, samas veiseliha tootmine on võrreldes kahe-kolme aasta taguse ajaga jõudsalt kasvanud.
Eesti liha ja lihatooteid eksporditi 2016. aastal 85,6 miljoni euro väärtuses ja imporditi 138,9 miljoni euro väärtuses. Võrreldes 2015. aastaga liha ja lihatoodete eksport mullu pisut vähenes (-1,3 protsenti) ja import oluliselt suurenes (+7,9 protsenti). 2017. aasta 9 kuuga eksporditi Eestist liha ja lihatooteid 74,7 miljoni euro väärtuses, mis on pea samal tasemel võrreldes möödunud aasta sama ajaga. Import on samas tänavu jätkanud kasvu – esimese üheksa kuuga veeti liha ja lihatooteid sisse 111,2 miljoni euro väärtuses (+6,3 protsenti).
Rohkem infot lihaturu olukorra kohta leiab EPKK kodulehelt: http://epkk.ee/turuinfod/lihaturg-2017/
Vooremaa
