Keskkonnaamet alustas 2014. aastal suurkiskjate poolt karjakasvatajatele ja mesinikele tekitatud kahjude hüvitamist kokku 144 334 euro ulatuses. Hundi poolt Eestis murtud kariloomade arv on jäänud kahe eelneva aastaga samale tasemele, pruunkaru rüüstatud mesitarude arv ning ilvese murtud kariloomade arv on kasvanud, teatas ameti sisekommunikatsiooni peaspetsialist.
Looduskaitseseaduse ja Euroopa Liidu regulatsioonide järgselt hüvitatakse Eestis põllumajandustoodete esmatootjatele pruunkaru, hundi ja ilvese tekitatud kahjud ning kahjustuste ennetamiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutused. Suurkiskjate tekitatud kahju hüvitatakse täiel määral, kahjusaaja kanda jääb seaduses ettenähtud omavastutuse osa 64–128 eurot aasta kahjude kohta.
2014. aastal laekus keskkonnaametile suurkiskjate tekitatud kahjude hüvitamiseks 168 erinevalt kahjusaajalt kokku 325 taotlust. Olulisemad kahjustused on seotud huntide poolt lammaste murdmisega. 2014. aasta jooksul murti huntide poolt Eestis 692 lammast, mis on kolmandiku võrra väiksem kui näiteks 2011. aastal ning lähedane 2012. Ja 2013. aasta näitajatele. Keskkonnaametile teadaolevalt murdsid hundid möödunud aastal ka neli koera ja kolm vasikat. Pruunkarud rüüstasid 2014. aastal kokku 231 mesitaru, karud murdsid ka mõned lambad. Ilvese arvukus on Eestis taastumas ning see kajastub ka tema tekitatud kahjude mõningases kasvus. Kokku hüvitas keskkonnaameti 2014. aastal suurkiskjate tekitatud kahjustusi 144 334 euro ulatuses.
Suurkiskjate poolt põllumajandus- või lemmikloomale tekitatud kahjustusest peaks hüvitamisest huvitatud looma omanik viivitamatult teavitama keskkonnaametit, kes hindab seejärel kohapeal kahju suurust. Suurkiskjate tekitatud otsesed kahjud hüvitatakse kahjusaaja taotluse ja hindamisakti alusel,“ ütles keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.
Kahjude tekkimise riski saab erinevate ennetusmeetmetega oluliselt vähendada iga loomaomanik. Keskkonnaamet hüvitab 50 protsendi ulatuses kulutused, mis on tehtud looma poolt tekitatud kahjustuste ennetamiseks rakendatud abinõudele. 2014. aastal hüvitati erinevate ennetusmeetmete rakendamiskulude taotlusi 39 põllumajandustootjale kokku ligi 41 000 euro ulatuses.
“Suurkiskjad on Eesti looduse osa ja meie põlislooduse hea tervise indikaatorid. Igasuguse põllumajandustegevuse juures tuleb arvestada, et metsloomad katsuvad vähese vaevaga oma toidu kätte saada ning inimese vara kasutamine tuleks neile teha võimalikult keeruliseks. Eesti loodushoiu sümbolite ja tegevusprioriteetide hulka kuuluvad nii traditsioonilise põllumajandustegevuse abil hooldatud kooslused kui meie elujõuline suurkiskjate fauna. Kiskjakahjude esinemine ja ulatus väljendavad ennekõike suurkiskjatele sobilike elupaikade paiknemist ning nende loodusliku toidu ja kariloomade kättesaadavust,” ütles Talvi.
Vooremaa
