“Sest see kõik pole ainult sõnavaht, tüütu ja naeruväärne …, mis meisse ei puutu. Sõnadel on tagajärjed, sest arvamused ei ole lihtsalt arvamused − arvamused on teod, mis kujundavad reaalselt keskkonda, kus me elame,” kirjutas Eero Epner. Olen õpetaja ja ei saa oma õpilaste pärast vaikida sellest, mida arvatakse Põltsamaa ühisgümnaasiumis toimunud valimisürituse kohta kellegi teise arvamuse alusel.
Miks me selle ürituse korraldasime? Minuni hakkas tulema infot, et gümnaasiumiõpilased ei huvitu valimistest ja ega nad hääletama ka ei lähe. Küsisin abiturientidelt, kas oleks sellist üritust vaja. Nemad arvasid, et on.
Meil on koolis alla 200 uue valija. Miks langetati valimisiga 16 aasta peale, kui vaikimisi loodetaksegi, et nad ei lähe hääletama, sest sellealane selgitustöö koolis on taunitav. Jah, väljaspool kooli võib kasutada kõiki valimispropaganda vahendeid, koolis aga mitte. Demokraatlikus riigis ei ole kool väljaspool ühiskonda seisev institutsioon, me räägime täna avatud koolist, avatud õppimisest. Kooli seinte vahel saab kehtestada reeglid ja jälgida, mis toimub. Olen täielikult nõus õiguskantsler Ülle Madise seisukohaga, et valimisea langetamine annab noortele võimaluse osaleda kohaliku elu ja arengu suunamisel. “On oluline, et noored mõistaksid, milline võimalus neile avaneb, adudes samal ajal ka otsustamises osalemisega kaasnevat vastutust. Et noored tuleksid valima ja teeksid läbimõeldud valiku, peab neil olema piisavalt teavet valimiste kohta ja usku, et nende häälest midagi sõltub. Samuti on oluline, et täiskasvanud ei kasutaks noorte mõjutamiseks keelatud või ebaeetilisi võtteid, vaid selgitaksid toimuvat adekvaatselt ja erapooletult. Esimesest valimise kogemusest võib sõltuda, kas noor tajub valimisi millegi ebaolulise ja kaugena, või reaalse võimalusena kaasa rääkida ja osaleda,” selgitas Ülle Madise.
Kui haridus-ja teadusministeerium oma määruses ütleb, et kool peab jääma neutraalseks, siis see on väga õige ja ainuke võimalus. Eesti keele seletav sõnaraamat ütleb, et “neutraalne tähendab “erapooletu, mitte kellegi poolt või vastu, mitte ühtegi poolt või (poliitilist, ideoloogilist) rühma toetav.” Ja just selle põhimõtte järgi me valimisdebatti korraldasime. Kutsusime kooli kõikide kandideerivate nimekirjade esindajad, saatsime neile info, teavitasime neid õpilaste eelnevalt esitatud küsimustest. Minu kirjale vastasid SDE ja Reformierakonna esindajad kirjalikult, IRL suuliselt. Teiste nimekirjade esindajatega pidin ise ühendust võtma, et teada saada, kas nad osalevad. VL Ühine Põltsamaa on suhelnud minuga vaid meedia kaudu. Valides vastamata kõnede registrist üht tundmatut numbrit, sain teada, et meie tegevuse vastu tunneb huvi valimisvalvur. Selgitasin oma seisukohti ja alguses väga käre hääl leebus. Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees Ivo Visak ütles noorte valimisvalvurite tegevuse kohta, et “nad (on) käepikenduseks teistele valimiste läbiviimise korrektsust jälgivatele institutsioonidele, andes vajadusel projektimeeskonnale teada võimalikest rikkumistest, mille puhul püüame need esmajoones viisakalt lahendada, andes omakorda rikkujale tehtust teada.” Kahjuks ei tea ma siiani valimisvalvuri nime, kellega rääkisin, ega ole mind ka teavitatud edasistest arengutest. Valimisvalvurite tegevus on minu meelest tekitanud olukorra, kus koolid ei julgegi debatte korraldada ja nii saamegi olukorra, mille eest meid õiguskantsler hoiatas.
Iga tegevuse juures on oluline, mis eesmärgiga me tegutseme. Kooli eesmärk on kasvatada aktiivseid kodanikke. Seda kool ka tegi. Valimisürituse korraldamisse olid kaasatud gümnaasiumi õpilased.
Tänan Samuel Axel Maikalu, kes koos oma meeskonnaga korraldas ja viis ürituse väga hästi ja läbimõeldult läbi. Debatt, mida õpilane juhatas, oli tempokas ja haarav.
Tänan ka neid kandideerivate nimekirjade esindajaid, kes võtsid vaevaks kooli tulla noortele oma seisukohti selgitama. Nad pidasid noorte informeerimist oluliseks. Valimisüritus õnnestus kõikide, nii õpilaste, õpetajate kui ka osalenud poliitikute arvates. Noorte huvi tõusis, nad arvasid, et oleks pidanud olema rohkem aega. Noored kuulasid hoolega debatti ja kogusid ka valimisnimekirjade kirjalikku infot. Ja aitäh pastakate eest – nendest on kooliõpilastel alati puudus, kadusid isegi need, mis pandi küsimuste esitamise kasti juurde. Ja kui keegi arvab, et noori saab erakonna pastakaga ära osta, siis … andke andeks, aga sel juhul ei tunne ta noori inimesi üldse.
Põltsamaa ühisgümnaasium tegutses valimisüritust korraldades kõikidele võrdseid võimalusi pakkudes. Erapoolikult on käitunud meedia, kes ühe erakonna seisukohta on käsitlenud uudisena andmata teisele poolele sõna, samuti pole kontrollitud, mis siis tegelikult toimus.
Ja veel. Mina kui ametis oleva linnapea abikaasa ei osanud küll üle 40 aasta tagasi arvata, et minu valik ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajaks õppida võib kellelegi tunduda oluline argument mind kahtlustada kallutatuses. Koolis korraldavadki erinevate ainete õpetajad oma valdkonna üritusi: matemaatikud matemaatikanädalat, muusikud muusikanädalat jne.Üritused on kantud kooli kalenderplaani ning toimuvad kooli juhtkonna heakskiidul.
HELI AIAOTS, Põltsamaa ühisgümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja
