Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames on valminud ettevõtlusõppe moodulid nii üld-, kutse- kui kõrgkoolidele. Uusi õppe- ja juhendmaterjale piloteeritakse järgmisel aastal pea kolmekümnes koolis, eelkõige on fookuses ettevõtlusõppe rakendamine kutsekoolides ja rakenduskõrgkoolides, teatas ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna konsultant.
Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak märkis, et haridus peab tööturu ootustega sammu pidama. “Aina olulisemad on ülekantavad pädevused nagu ettevõtlikkus, loovus ja probleemide lahendamise oskus,” sõnas Varrak. “Ettevõtluse alased teadmised ja oskused koos ettevõtliku hoiakuga aitavad igaühte elus edasi – kas ettevõtja või töötajana. Ettevõtlikele inimestele toetub kogu Eesti edu. Kutsun kõiki õppeasutusi osalema ettevõtlusõppe programmi tegevustes, et ettevõtlusõpe oleks kättesaadav igale noorele.”
Programmi Edu ja Tegu erinevates tegevustes on kahe aasta jooksul kaasa löönud pea kolmsada üldharidus-, kutse- ja kõrgkooli ehk ligikaudu 40 protsenti Eesti koolidest. Ettevõtlusõpet pakub ligikaudu kakssada kooli ehk umbes kolmandik kõigist Eesti koolidest. 2016. aastal käivitatud programmi Edu ja Tegu raames on praeguseks loodud ettevõtlusõppe moodulid kõigile haridustasemetele http://ettevotlusope.edu.ee/ettevotlusoppe-moodulid/. Moodulist saavad õpetajad ja õppejõud tuge ja kindlust ettevõtluse õpetamiseks, samuti ideid, mida õpetada, kuidas õpet kavandada ja läbi viia. Moodulid hõlmavad õpieesmärke, õpiväljundeid, õppemeetodeid, hindamiskriteeriume, õppematerjale, lähteülesandeid jne. Need lähtuvad ettevõtluspädevuse mudelist, mille töötasid välja Eesti ülikoolide teadlased, võttes aluseks on Euroopa Komisjoni ettevõtluspädevuste raamistiku EntreComp
http://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/bitstream/JRC101581/lfna27939enn.pdf.
Järgmisel aastal jätkub ettevõtlusõppe moodulite ulatuslik piloteerimine koolides, kes selleks soovi on avaldanud. Piloteerimist toetab igas koolis tugiisik, kes on ise osalenud mooduli väljatöötamisel ning saadavat infot kasutatakse moodulite täiendamiseks. “Piloteerima on oodatud kõik koolid,” ütles haridus- ja teadusministeeriumi programmijuht Kristi Ploom, kelle poole tuleks vastava sooviga pöörduda.
Õpetajate täienduskoolitusi on korraldatud kahe aasta jooksul ligikaudu tuhandele osalejale. Järgmisel aastal on põhirõhk ettevõtlusõppe moodulite rakendamist toetavatel ja ettevõtlusõpetaja baasoskusi arendavatel koolitustel. Edu ja Tegu programmiga seotud tegevustest on enim avalikkuse tähelepanu pälvinud Ettevõtliku Kooli algatus, Junior Achievement’i õpilasfirmade programm ning STARTER’i äriideede arendusprogramm. Kõigi kolme eesmärk on kaasata uuel aastal veelgi rohkem õppeasutusi ja õppureid.
Junior Achievement (JA) Eesti koolitab õpilasfirmade juhendajaid, et pakkuda intensiivset ja praktilist ettevõtlusõpet, mille käigus omandavad õpilased kogemusi õpilasfirma loomise käigus. JA õpilasfirmade programmis osaleb praegu kokku 183 kooli, sh 164 üldhariduskooli ja 19 kutseõppeasutust. Ettevõtlusõppe programm on aidanud kaasa õpilasfirmade arvu kiirele
kasvule. 2017. aastal oli Eestis rekordiliselt 337 õpilasfirmat, 2016. aastal 299, enne ettevõtlusõppe programmi käivitumist aga 200 ja alla selle.
Ettevõtliku kooli haridusprogramm, mida juhib Ida-Viru Ettevõtluskeskus, on suunatud tervele koolile ning toetab ettevõtlusõppe integreerimist kooli õppekavasse ja organisatsioonikultuuri. Kui seni tegutseti üldhariduskoolides ja lasteaedades, siis tänavu laiendati programmi põhimõtteid ka kutsekoolidele. Äriideede arenguprogrammi STARTER http://www.starteridea.ee abil on ettevõtlikel noortel võimalus genereerida uusi ideid, omandada ettevõtluses läbilöömiseks vajalikke teadmisi ning arendada meeskondlikult äriideid mentorite nõustamise toel. STARTER’is saavad kokku erinevad erialad ja haridustasemed – tegemist on justkui ettevõtte minimudeliga, kus idee arendamisel turul toimivaks tooteks või teenuseks on vajalik kaasata meeskond erinevate teadmiste ja oskustega. STARTER’it rakendatakse kolmes juhtkeskuses – Tartu Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis, kuid osalema on oodatud õppurid kõigist ülikoolidest, rakenduskõrgkoolidest, kutsekoolidest ja ka üldhariduskoolidest. Regionaalsed programmid toimuvad Narvas, Kohtla-Järvel ja Pärnus. Kahe aastaga on STARTER’i programmides osalenud üle kahesaja meeskonna rohkem kui 30 õppeasutusest.
Vooremaa
