Erametsaliit toetab puidu laiemat kasutamist Eesti energeetikasektoris. See on kooskõlas rohemajanduse põhimõtetega ja pikas perspektiivis jätkusuutliku arengu eeldus.
“Küttepuidu hind ja piiratud müügivõimalus on see, mis metsaomanikke murelikuks teeb,” ütles erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik “Paberi- ja küttepuu osakaal erametsades on täna üle 50 protsendi. Isegi olematu hinnaga ei leidu sellele materjalile ostjaid,” tõi ta välja kiiret lahendamist vajava probleemi. Praegu on mõnedes piirkondades puidu varumise omahind kõrgem kui saadav müügitulu.
Erametsaliit näeb viimastel päevadel levivat kriitikat valitsuse otsuse suunas Narva elektrijaamades puidu põletamise kohta avalikkust eksitava tagatrepitööna. On avaldatud äärmuslikke seisukohti, et ainuüksi Auvere elektrijaama puidu müümise võimalust luues raiutakse kõik lähipiirkonna metsad lagedaks ja teised puidu kasutajad jäävad tooraineta.
Erametsaliit märgib, et valitsuse otsus ei kaota meil kehtivat õigusruumi, turu- ja loodusseadusi. Riik ei saa ega kavatsegi võtta statistikakaubanduse raames endale suuremaid kohustusi, kui seda võimaldab piirkondlik metsaressurss ja piiratud raiemaht. Metsaomanikud juhinduvad metsaseadusest – raiuda saab ainult seda, mis seaduse järgi lubatud. Kaitsealadel kehtivad endiselt majanduspiirangud ja nendega tuleb arvestada.
“Oluline on see, et Eesti Energia Narva elektrijaamad ei saa ühtki eelist võrreldes teiste taastuvenergia tootjatega ega kasutada rohkem energiapuitu, kui ta suudab turuhinnaga osta, ütleb Ants Erik. “Kui Narva elektrijaamade tarbeks hakkab madalakvaliteedilist puitu tõepoolest nappima ja kohalikult turult seda varuda ei ole võimalik, siis saab energiaettevõte seda osta naaberriikidest. Teine väga oluline moment on see, et kolme miljoni tihumeetri puidu kasutamise puhul on tegu Narva elektrijaamade maksimaalse tehnilise võimekusega, kuid mitte plaani ega kohustusega. See, kas Narva elektrijaamad hakkavad tarbima 400 000, 700 000 või miljon tihumeetrit puitu, sõltub turuolukorrast.”
Kriitikud kutsuvad oma arvamustes keskenduma sellele, et küttepuit võiks pigem leida kasutamist kohalikes katlamajades või koostootmisjaamades. Ants Erik leiab, et nii see võiks ju olla, kuid paraku pole maapiirkondades ja väikeasulates väga palju tarbijaid, kellele uusi katlamaju rajada ja seda sooja toota. Suuremategi koostootmisjaamade energiatarve ei ole piisav, et puidule piisaval määral kasutust leida. Sama lugu on puidutööstustega, kes isegi praeguste madalate raiemahtude ja hindade juures ei suuda turul leiduvat küttepuitu ära kasutada.
Erametsaliit ei taotle puidu hinna järsku tõusu, vaid pikaajalist stabiilsust ja kindlustunnet metsaomanikule ning kogu metsasektorile. Kui madalakvaliteediline puit leiab mingis mahus otstarbekat kasutust ja statistikakaubanduse vähempakkumisel kujuneb välja õiglane turuhind, siis on metsaomanikul võimalik toime tulla ja teha ka vajalikke investeeringuid. Kui puidu eest saadav hind seda ei võimalda, siis on säästev metsandus ja maaelu paratamatult ohus.
Praegune madalseis puiduturul ja omanikuõiguste eiramine looduskaitses on viinud selleni, et lihtsam on metsaomandist loobuda ja linna kolida. “Meie seisame selle eest, et elu maalt ei kaoks ja ka Ida-Virumaal tasuks metsa majandada,” ütles Ants Erik.
Vooremaa
