Augusti lõpuni toimunud rahvahääletuse tulemusena selgusid lõplikud Eesti aarded, avastamata kultuuri- ja loodusobjektid, millel oma lood ja legendid. Enim rahva hääli kogusid Võrtsjärve kalepurjekad, Põltsamaa loss ja Haapsalu raudteejaam, teatas muinsuskaitseameti
avalike ja välissuhete nõunik.
Aarete otsimine toimus muinsuskaitseameti poolt eestveetava kingituse “Eesti 100 aaret” raames, mis on üks osa Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva programmist.
“Eesti saja aarde hulgas on lisaks juba tuntumatele paikadele väga palju põnevaid seni avastamata aardeid. Näiteks Anrepi lõvi Kärstnas, Kaibaldi nõmm ja Lüganuse ringhoone on siiani turismisihtkohtadena pigem olnud tundmatud, kuid aitavad just loodava avastusmängu käigus tutvustada Eesti kultuuripärandit selle kõige laiemas mõttes,” rääkis muinsuskaitseameti avalike ja välissuhete nõunik Margit Pulk.
Rahvahääletuse tulemusel väljavalitud saja aarde põhjal valmib Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks mitmekeelne interaktiivne mäng, mis pakub mängulisel viisil võimalust avastada Eestimaa erilisi paiku ja objekte, millel on oma lood ja legendid.
“Eesti 100 aaret” kingituse eesmärgiks on leida Eesti inimeste abiga üles Eestimaa olulised paigad ja objektid, mis pole siiani laiemat tuntust saanud, kuid vääriksid esiletõstmist ja külalistele tutvustamist. See kingitus aitab taasavastada Eestimaad ja selle väärtusi.
Kingituse eestvedaja on Muinsuskaitseamet koostöös EV100 toimkonnaga.
Vaata aardeid veebilehelt www.eesti100aaret.ee ja “Eesti 100 aaret”
Facebooki lehelt.
Vooremaa
