Eelmisel veelinnujahi hooajal toimunud ebameeldivate vahejuhtumite tõttu kutsuvad Eesti Ornitoloogiaühing ja Eesti Jahimeeste Selts jahimehi 20. augustil alanud veelinnujahi hooajal üles säästlikule, seadusi ja tavasid austavale jahipidamisele, teatasid Eesti Ornitoloogiaühing ja Eesti Jahimeeste Selts.
Selleks peame oluliseks meenutada järgmist:
– jahimees kütib alati säästlikult, arvestades ulukiasurkondade jätkusuutlikkust. Jahimehes ei tohi iialgi vallanduda kirg loomi tappa;
– jahimees kütib just nii palju linde kui temal ja ta jahikaaslastel vaja ja kõik mis kütib, kasutab ära;
– jahimees ei lase mitte mingil juhul ulukit kaugemalt kui vahemaa, millelt on tagatud kindel tabamus;
– enne laskmist jahimees veendub, et tegemist on ulukiga, keda tohib küttida;
– pliihaavlite kasutamine veelinnujahil on keelatud, sest mürgine plii kujutab ohtu nii inimese tervisele kui ka keskkonnale laiemalt;
– kutsume jahiturismi korraldajaid ja jahiloa väljastajaid üles välisturistidele veenvalt ja üksikasjalikult selgitama Eestis veelinnujahil kehtivaid reegleid (paljud veelinnuliigid on kaitse all, elektroonilised peibutusvahendid on keelatud jne) ja jälgima nende täitmist;
– valgepõsk-laglele peetakse jahti kahjustuskohtades (oras, värske külv või muu), mitte rannas või kõrrepõllul, kus lagle kahjustusi ei tekita, samuti ei kütita laglet aladel, mis on liigi kaitseks piiritletud (suur osa linnualasid);
– hallhane kohalik asurkond on väike ja arvukus languses; et vältida kohalike lindude laskmist, soovitame hallhane jahti alustada hiljem, näiteks oktoobrist.
Vooremaa
