Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul oli 22. septembri seisuga Eestis koristatud maksimaalselt 60 protsenti põllukultuuride – teravili, raps, kaunviljad – pinnast, mis on tavapäraste oludega võrreldes väga tagasihoidlik tulemus. Võrreldes eduka 2015. aastaga on koristus kolm nädalat hilinenud, teatas põllumajandus-kaubanduskoda.
“Eesti teraviljakasvatajate jaoks on tänavune hooaeg kujunenud väga erakordseks. Tegemist on teise ebasoodsa aastaga järjest, mis paneb paljud ettevõtted erinevates Eesti piirkondades keerulisse olukorda. Saatsime maaeluministeeriumile eile märgukirja, milles palume ministeeriumit kaaluda kõiki põllumajanduspoliitika raames lubatud võimalusi sektori olukorra leevendamiseks,” selgitas põllumajanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
“Põllukultuuride saagikus on tänavu olnud õnneks väga hea, mis aitab natuke kompenseerida viljakasvatajate suuri kahjusid seoses ebasoodsate ilmastikuoludega. Siiski on pikalt kestnud sadu ja viljalõikuse hilinemine röövinud vilja kvaliteedi, mis viib omakorda alla saagi müügihinna, kasvatanud hüppeliselt viljakuivatuse ja -koristuse kulusid ning muutnud osa saagist koristuskõlbmatuks. Eriti halvaks hinnatakse Eestis suurtel pindadel kasvatatava herne olukorda, mille saagist suur osa on hävinud,” lisas Sõrmus.
Tema sõnul näitab põllumeeste tagasiside, et maakonniti ja tootjate lõikes on olukord väga erinev. Lääne-Virumaal, kus kõnealuste põllukultuuride pind moodustab ligi 15 protsenti antud kultuuride kogupinnast Eestis, oli reedese seisuga maksimaalselt koristatud vaid pool pinnast. Sarnane olukord on ka mitmes teises Põhja-Eesti maakonnas. Tartumaal, mis on suuruselt teine taimekasvatuspiirkond (ligi 13% Eesti kogupinnast), ulatus koristatud pinna osakaal maksimaalselt 65%-ni. Seejuures on mõlemas maakonnas suuri põllumajandusettevõtteid, kes on jõudnud koristada vaid 35-45 protsenti põllukultuuride pinnast. Mõnevõrra parem on olukord Lääne-Eestis ja saartel. Ilma tõttu on kõige rohkem saanud kannatada Eesti idapoolne äär Rakverest kuni Võruni. Kõige rohkem on sademetest kahju saanud Põlvamaa ja Võrumaa ning idapoolne Tartumaa.
Suureks mureks on sademete suure hulga tõttu pehmeks muutunud põllud, mis takistavad viljakoristust vaatamata sellele, et ilmad on viimastel päevadel muutunud heaks. Kuivad ilmad lubavad tõenäoliselt päästa valdava osa põldudele jäänud saagist, kuid koristuse hilinemine, sademed ja vilja lamandumine on vilja kvaliteedile teinud pöördumatut kahju ning koristusel tekib ka palju kadusid.
Hilinenud koristus ja vihmased ilmad pole lubanud vajalikus mahus teha ka sügiskülve. See paneb löögi alla ka järgmise hooaja ning põhjustab põllumeestele probleeme keskkonnasõbraliku tootmise meetme raames võetud talvise taimkatte nõudmise täitmisel. Takistatud on ka sõnnikulaotus, mistõttu ei jõuta seaduses toodud tähtajaks ilmselt vajalikke töid ära teha.
Statistikaameti andmetel kasvatati tänavu Eestis teraviljadest kõige enam talinisu (102 700 ha), suviotra (97 900 ha), suvinisu (67 400 ha), kaera (33 600 ha) ja rukist (13 300 ha). Hernest kasvatatakse kokku 38 800 ha ja põlduba 27 000 ha. Talirapsi kasvatati kokku 34 900 ha ja suvirapsi 38 900 ha. Üldjuhul on koristamata veel suvinisu, suviraps, põlduba ja hilised odrad, aga osaliselt ka hernes, talinisu jt kultuurid. EPKK hinnang põhineb maakondlike põllumeeste liitude ning Lääne-Virumaa ja Tartumaa paljude põllumajandustootjate tagasisidel. Samuti andsid oma hinnangu olukorrale Eesti suurimad viljakokkuostjad – Baltic Agro, Scandagra, Oilseeds Trade ja PÜ Kevili.
Vooremaa
