7.-8. septembrini Brüsselis toimunud Baltimaade ja Poola veterinaarametite juhtide kohtumisel Euroopa Komisjoniga arutati võimalusi seakatku levikupiirkondades kehtestatud kauplemispiirangute leevendamiseks ning lepiti kokku muudatused ühises seakatku tõrjestrateegias, teatas maaeluministeeriumi avalike suhete osakond. Ühisotsusena soovitakse seakatku leviku piiramiseks metssigade arvukuse vähendamist kogu regioonis.
“Põhiküsimusena olid kohtumisel kõne all ühised meetmed metssigade arvukuse vähendamiseks. Metssigade suur arvukus on probleemiks kogu regioonis ja näeme, et taudipuhangud farmides liiguvad taudi surnud metssigade leidudel järel,” ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel. “Konkreetse mõõdikuna populatsiooni suuruse vähendamiseks on peaveterinaararstid kokkuleppel Euroopa Komisjoni ning Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) teadlastega teinud ettepaneku vähendada metssigade arvu 0,2-0,5 metsseani ühe ruutkilomeetri kohta. Samuti vaadati ühisstrateegias üle koduseafarmidele sätestatud bioohutusnõuded.”
Kohtumisel oli kõne all ka Baltimaades ja Poolas kehtestatud tsoonides kauplemispiirangute leevendamine ning kindlate kriteeriumite seadmine tsoonide muutmiseks või ära kaotamiseks taudi taandumisel.
“Seni on olnud seakatkust puudutatud riikide jaoks ebaselge, millistel tingimustel on võimalik hakata tsoneerimist leevendama. Seadmata kahtluse alla tsoneerimise vajalikkust, mis võimaldab nendes riikides teatud tingimustel siiski kauplemisega jätkata, peaksid Euroopa Komisjoni põhimõtted tsoonide kehtestamisel olema läbipaistvad ja proportsioonis võimalike riskidega,” ütles Ago Pärtel. “Veterinaarametite juhid on teinud ettepaneku lubada range veterinaarjärelevalve all kõrge bioohutusega farmidel elussigadega kauplemist tsoonide vahel ning erimärgistatud sealiha ja -toodetega kauplemist piirkonna riikides paiknevate tsoonide vahel.”
Tsoneerimise ning kitsenduste aluseks oleva Komisjoni rakendusotsuse peavad heaks kiitma 28 liikmesriiki.
Baltimaade ja Poola ühine tõrjeprogramm sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks allkirjastati 2014. aasta 1. septembril Poolas Pulawys toimunud veterinaarametite juhtide kohtumisel. Dokumendi on kinnitanud Euroopa Komisjon ning see on aluseks rakendatud ennetus- ja tõrjemeetmetega seotud kulutuste hüvitamiseks liikmesriikidele Euroopa Komisjoni poolt.
Alates 2014. aasta jaanuarist on Poolas, Leedus, Lätis ja Eestis diagnoositud sigade Aafrika katku nii kodu- kui metssigadel. Eestis diagnoositi esimene seakatku juhtum metssigade hulgas 8. septembril 2014 ning esimesed taudipuhangud kodusigadel 21. juulil 2015. aastal.
Kitsendustega tsoonid jagunevad kolmeks: I tsoon ehk puhvertsoon; II tsoon ehk kitsendustega piirkond, kus seakatk on diagnoositud metssigadel; III tsoon ehk kitsendustega piirkond, kus seakatk on diagnoositud nii kodu- kui metssigadel. Loe täpsemalt kehtestatud piirangute kohta sigade Aafrika katku veebilehelwww.seakatk.ee<http://www.seakatk.ee/> alajaotuses “Kitsendustega tsoonid”.
Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab rakendama bioohutusmeetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta. Võimalikku kompensatsiooni taudipuhangu korral farmis saavad taotleda vaid need seakasvatajad, kes on täitnud kõiki nõudeid.
Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee<http://www.seakatk.ee> . Jooksvat infot edastatakse Veterinaar- ja Toiduameti Twitteri kontol https://twitter.com/VTA_agri .
Vooremaa
