Valitsus kinnitas täna aadressiandmete süsteemi määruse muudatused, mis võimaldavad tõsta aadressiandmete kvaliteeti ja koguda täiendavaid aadressiandmeid, teatas maa-amet.
Ühe olulise muudatusena kehtestati täpsemad reeglid, kuidas avaliku sektori andmekogud peavad olema liidestatud keskse aadressiandmete süsteemiga (ADS), kus kõik Eesti aadressid on korrektsel kujul ja tasuta kättesaadavad. Muudatus oli vajalik selleks, et kõigis avaliku sektori andmekogudes oleksid kasutatavad aadressid kirjutatud õigesti ja seostatuna tegelike hoonete ja korteritega.
Teine oluline muudatus, mida saab välja tuua, on see, et nüüd on Maa-ametil õigus lisada ka posti sihtnumbrid ehk indeksid aadressiandmete süsteemi. Seda on soovinud paljud eraettevõtted ja olulised andmetarbijad nagu näiteks rahvastikuregister, äriregister ja teised laialt kasutatavad registrid. Sihtnumbrid on aadressiandmete osa nii tavaliste kirjade, postkaartide ja pakkide läkitamisel kui ka masspostitustel, näiteks valijakaartide saatmisel, mida tehakse rahvatikuregistri andmete alusel.
Aadressiandmete süsteemi andmekoosseisu lisatakse nüüd ka unikaalaadressi nõudega alad – neil aladel asuvatel maaüksustel peab olema selline aadress, mida ei ole ühelgi teisel maaüksusel ehk siis aadress ei tohi kattuda ühegi teise aadressiga. Varem sobisid sellisteks aladeks linnad, alevid ja alevikud, kuid peale haldusreformi tekib Eestisse viis linna, mille koosseisu kuuluvad ka külad.
Aadressiandmete süsteemi määrus on nüüd kooskõlas vahepeal muutunud ruumiandmete seadusega, rahvastikuregistri seadusega, mittetulundusühingute seadusega, aga ka ehitusseadustiku ja äriseadustikuga.
Vooremaa
