Riigihalduse minister Jaak Aab andis tänasel valitsuse pressikonverentsil ülevaate haldusreformist. Peale vabatahtlikke ühinemisi, sundliitmisi ja kohtuvaidlusi jääb Eestis senise 213 omavalitsuse asemel alles 79 kohalikku omavalitsust – 15 linna ja 64 valda, teatas rahandusministeeriumi avalike suhete osakond.
“Ümmarguselt 20 aastat planeerimist, arutelusid ja vaidlusi, kuid nüüd on see tehtud,” ütles riigihalduse minister Jaak Aab haldusterritoriaalset reformi kokku võttes. “Kui enne ühinemisi oli meil alla 5000 elanikuga omavalitsusi 169, siis nüüd on neid vaid 15. Lisaks on ühinemiste tõttu omavalitsuste elanike arv kasvanud keskmiselt kolm korda. Ainuüksi need arvud näitavad, et meie tänased omavalitsused on võimekamad ja suudavad täita kõiki neid ülesandeid, mida me neile koos rahaga juurde oleme andnud, sealhulgas ka maavalitsuste omi.”
Haldusreformi seadus ja kriteeriumid jõustusid 2016. aasta 1. juulil. Seejärel oli kriteeriumidele mittevastavatel omavalitsustel aega kolm kuud, et alustada ühinemisläbirääkimisi teiste omavalitsustega. Peale seda tähtaega jäi omavalitsustel aega 2017. aasta alguseni, et valmistada ette ühinemised, esitada ühinemistaotlus maavanemale, kes seejärel edastas need valitsusele kinnitamiseks. Kui seadusesse kirjutatud tähtaegu ei täidetud, tegi valitsus selle aasta veebruaris omavalitsustele ise ühinemisettepanekud, misjärel said omavalitsused esitada tegemata toimingute kohta oma põhjendused.
Juuliks tegi valitsus viimased omavalitsuste ühendamisi puudutavad otsused – 12 ühinemisettepanekut viidi esitatud kujul lõpuni, viie puhul loobuti ja viie puhul loobuti osaliselt. 17 omavalitsust, mis ühinemisettepanekute järgi pidid ühinema teiste omavalitsustega, pöördusid põhiseaduslikkuse järelevalve kontrolliks riigikohtusse. Kohus omavalitsuste kaebusi ei rahuldanud.
Vabatahtlikult ühinenud omavalitsustele makstakse ühinemistoetust kokku ligi 65 miljonit eurot. Järgmisel aastal makstakse sellest välja 28 miljonit eurot ja ülejäänud osa on laekunud juba sel aastal või makstakse 2019. aastal. Ühinemistoetusi kasutatakse enamasti investeeringuteks, kuid ka omavalitsusjuhtide hüvitiste ning ametnike koondamistasude maksmiseks. Lisaks kasutatakse toetust ka erinevateks tehnilisteks töödeks, näiteks omavalitsuste siltide vahetuseks.
Enne haldusterritoriaalset reformi oli Eestis 213 omavalitsust ning need jagunesid 183 vallaks ja 30 linnaks. Haldusreformi järgselt on Eestis 79 omavalitsust, mis jagunevad 15 linnaks ja 64 vallaks. Kokku ühines 185 omavalitsust. Ühinemised jõustusid omavalitsuste valimistulemuste kinnitamisega.
Statistika enne ja pärast haldusreformi
Enne ühinemisi
Pärast haldusreformi
Alla 5000 elanikuga
169 omavalitsust
15 omavalitsust
5000–11 000 elanikuga
28 omavalitsust
36 omavalitsust
Enam kui 11 000 elanikuga
16 omavalitsust
28 omavalitsust
Keskmine elanike arv
6349
17 118
Elanike arvu mediaan
1887
7865
Keskmine pindala
204 km2
550 km2
Pindala mediaan
180 km2
512 km2
Valitsuse ühinemisettepanekud
– 12 ühinemisettepanekut viidi esitatud kujul lõpuni
– 5 puhul loobuti
– 5 puhul loobuti osaliselt
1. Loksa ühendada Kuusalu vallaga. – Loobuti
2. Kanepi vald (Kõlleste, Kanepi, Valgjärve) ühendada Põlva vallaga (Põlva, Ahja, Laheda, Mooste, Vastse-Kuuste) – Loobuti
3. Haljala vald (Haljala, Vihula) ühendada Rakvere vallaga (Sõmeru, Rakvere) – Loobuti
4. Ühendada Saarde vald (Saarde, Surju) ja Häädemeeste vald (Häädemeeste, Tahkuranna) –Loobuti
5. Nõo ühendada Elva vallaga (Elva, Konguta, Rannu, Rõngu, Palupera, Puhja) – Loobuti
6. Keila vald, Paldiski linn, Vasalemma ja Padise ühendada Keila linnaga. – Loobuti Keila linna ühendamisest, teiste ühendamisega jätkati
7. Narva-Jõesuu linn (Vaivara, Narva-Jõesuu) ühendada Sillamäega – Loobuti (Kohtla-Järve Viivikonna linnaosa antakse siiski üle)
8. Ühendada Alutaguse vald (Iisaku, Alajõe, Mäetaguse, Tudulinna), Illuka vald ja Toila vald (Toila, Kohtla, Kohtla-Nõmme). – Loobuti Kohtla valla, Kohtla-Nõmme valla ja Toila valla osas, jätkati Illuka valla ühendamisega Alutaguse vallaga.
9. Luunja ja Tähtvere ühendada Tartu linnaga. – Luunja ühendamisest loobuti, Tähtvere vald liidetakse Tartu linnaga.
10. Antsla vald (Antsla, Urvaste) ja Vastseliina vald (Vastseliina, Orava) ühendada Võru vallaga (Lasva, Sõmerpalu, Võru) – Antsla valla ühendamisest loobuti, jätkati Vastseliina ja Võru valla ühendamisega.
11. Lüganuse ühendada Kiviõli vallaga (Kiviõli linn, Sonda vald)
12. Koeru ühendada Järva vallaga (Järva-Jaani, Albu, Ambla, Imavere, Kareda, Koigi)
13. Liita Rakke vald Väike-Maarja vallaga
14. Emmaste ja Pühalepa ühendada Hiiumaa vallaga (Käina, Hiiu).
15. Tõstamaa ühendada Pärnu linnaga (Pärnu linn, Audru, Paikuse)
16. Juuru ühendada Raplaga (Rapla, Kaiu, Raikküla)
17. Pöide ühendada Saaremaa vallaga (Kuressaare linn, Lääne-Saare, Orissaare, Pihtla, Valjala, Salme, Kihelkonna, Laimjala, Mustjala, Torgu, Leisi)
18. Ühendada Peipsiääre vald (Alatskivi, Vara, Peipsiääre), Kallaste linn ja Pala.
19. Kambja ühendada Ülenurmega
20. Tabivere ühendada Tartu vallaga (Piirissaare, Tartu, Laeva)
21. Puka Ühendada Otepää vallaga (Otepää, Sangaste, Palupera valla külad)
22. Ühendada Värska, Mikitamäe, Meremäe ja Misso külad
Vooremaa
