Kui Jõgeva võiks kanda Eesti luulepealinna tiitlit Betti Alverile pühendatud luulepäevade “Tähetund” ja “Tuulelapsed” aegu, siis tänavu juuni keskpaigast juuli keskpaigani pretendeerib sellele tiitlile hoopis Rakvere. Sealse teatri suvelavastus “Noor Eesti” kõneleb nimelt suurimast murrangust eesti kirjandusloos ja kirjanike ühenduse Siuru loomisest kunagise rühmituse Noor-Eesti “vundamendile”.
“Siuru teema oli mul meeles mõlkunud sellest ajast alates, kui nägin koolipoisina Margus Kasterpalu juhitud luuleteatri Valhalla Noor-Eesti ja Siuru teemalisi lavastusi,” ütles Rakvere teatri suveprojekti lavastaja Jaanus Rohumaa. “Vestlesime sellest kunagi Rakvere teatri peanäitejuhi Üllar Saaremäega ning aasta tagasi ütles ta mulle: “Tule ja tee see asi ära! Praegu on selleks õige aeg!” Rakvere teater mulle selle poolest meeldibki, et see on ärksa vaimuga ja uutele ideedele avatud paik.”
Lavastuse teksti kirjutama võttis Jaanus Rohumaa appi noored dramaturgid Kairi Kruusi, Jan Rahmani ja Eva Samolbergi. Lavastuse visuaalset ja helimaailma kutsus ta kujundama disainer Uku-Kristjan Küttise, arhitektid Ott Kadariku ja Mihkel Tüüri, moekunstnik Britt Samosoni ja muusik Kostja Tsõbulevski, kes varem teatritegemisega kokku pole puutunud. See tekitab omajagu põnevust. Arhitektide mõtte vilju oli ülemöödunud nädalavahetusel, kui Rakveres käisin, teatritaguse Rahvaaia tiigi ääres juba tükati näha. Neil ei tundu esimene “teatrivasikas” küll aia taha minevat.
Vihjeid teatri lähenevale suvehooajale oli neil päevil tegelikult täis terve Rakvere linn: reedel, 13. mail oli kesklinna laternapostid täis kleebitud siurulaste luulet. Luuletekstid olid trükitud suvelavastuse logodega paberite sälgutatud osale, nii et iga soovija võis talle meeldima hakanud Underi, Visnapuu või kellegi teise loomenäite kaasa rebida, nagu korteriüürija või kutsikamüüja telefoninumbri vastava sisuga plangukuulutuselt.
“Noore Eesti” tegevus toimub 1917. aastal, mil ühte Eesti maakodusse tulevad kokku seltskond kirjanikke, et taastada rühmituse Noor-Eesti kunagine hiilgus, aga sündmused võtavad ettearvatust erineva pöörde ja tekib hoopis uus rühmitus Siuru.
Kaos ja loomisrõõm
“See oli aeg, mil kogu Euroopa nagises liigestest, majandus oli pea peale pööratud ja poliitikas käisid närvilised tõmblused,” ütles Jaanus Rohumaa. “Selles kaoses ei haaranud siurulased mitte relva, vaid sulepea ning avaldasid ridamisi eesti luule ajaloo võib-olla kõige olulisemad kogud. Selle peale tasuks mõelda ka tänapäeval, mil 90 protsenti kultuuriteemalistest juttudest algavad kurtmisega, et raha ei ole ega tule.”
Lavastus “Noor Eesti” kõnelebki Rohumaa sõnul loomisrõõmust ja sellega kaasnevast positiivsest energiast, mis aitavad vastu seista vaimu madaldavale eluproosale. See lavastus räägib ka luulest, mis on suuteline koondama kogu maailma mõnesse kirjareasse, ent samas pole tegemist luulelavastusega.
“Oleme koos noorte dramaturgidega läbi töötanud hiiglasliku kirjandusloolise materjali, ent lavastuses jääb rohkesti ruumi ka fantaasiale,” ütles Jaanus Rohumaa.
“Noore Eesti” tegelaste galerii on põnev ja osatäitjate valik mõnevõrra intrigeeriv. Rahvaaia mänguplatsil hakkavad tegutsema kirjanikud ja luuletajad Marie Under (Ülle Lichtfeldt), August Gailit (Velvo Väli), Henrik Visnapuu, (Peeter Rästas), Johannes Semper (Erni Kask), Artur Adson (Lauri Kaldoja) ja Friedebert Tuglas (Mait Joorits) ning kunstnik Ants Laikmaa (Hannes Kaljujärv). Väikesed rollid on lavastuses ka Maarika Mesipuul, Tarvo Sõmeril ja Eduard Salmistul.
Kui teised loetletud näitlejad on Rakvere Teatri palgal, siis Hannes Kaljujärv teeb suvelavastuses kaasa külalisena.
Puhkus ja töö
“Rakveresse tulin mängima heal meelel, sest pean siinsest teatrist väga lugu ja mulle meeldis ka lavastuse alusmaterjal,” ütles Hannes Kaljujärv.
Ants Laikmaa rolli sisse elamiseks luges ta läbi hulga tausta avavaid tekste. Ja neid tema sõnul õnneks jätkub, sest Laikmaast ja siurulastest on päris palju kirjutatud.
“Ea poolest on Laikmaa roll mulle kohane ja väga tore on koos mängida Marie Underit kehastava Ülle Lichtfeldtiga: meil on selles tükis kahekesi n-ö oma asi ajada,” ütles Hannes Kaljujärv.
Nii kummaline kui see ka pole, ei puutu juba aastaid teleseriaalis “Õnne 13” kaasa tegevad Lichtfeldt ja Kaljujärv selles omavahel üldse kokku, küll aga said nad koosmängu kogemuse viis aastat tagasi Tallinna Linnahallis välja toodud muusikalis “Fame”: mõlemad kehastasid seal nn kuulsuste kooli õpetajaid.
Ka Ülle Lichtfeldt tõdes, et suvelavastuste üks võlusid on võimalu koos mängida nende näitlejatega, kellega seda tavaliselt teha ei saa.
“Oleme suveteatrit tehes kõik natuke värskele rohule lastud vasikate moodi,” ütles Lichtfeldt. “See oleks nagu puhkus ja töö ühekorraga.”
Lavastaja Jaanus Rohumaaga on Lichtfeldt ennegi koostööd teinud, näiteks lavastuses “Vargamäe kuningriigis”.
“Rohumaa teab täpselt, mida tahab ja mulle selline tööstiil sobib,” ütles Lichtfeldt.
Marie Underi luule avastas ta enda sõnul üsna noorena ja peab teda üheks võimsamaks eesti naisluuletajaks.
“Tema luule oli omas ajas tavatult julge, aus ja erootiline. Under oli kirglik nii oma luules kui ka suhetes. Lugu, mida me mängima hakkame, kõnelebki paljus nendest suhetest, aga ka inimeste suhtest loomisse ja loomingusse. On tuliseid vaidlusi, kirgi ja armastust. Underi rolli loomine saab olema igatahes väga põnev,” tõdes Ülle Lichtfeldt.
Suvelavastusega annab Rakvere teater kuu aja jooksul 12 etendust. Ääremärkusena olgu öeldud, et “Noore Eesti“ kohta pakub teatri kodulehekülg eriliselt põhjalikku ja mitmekülgset taustainfot.
i
RIINA MÄGI
