Luua on hea koht, kus luua. Näiteks kunsti. Sel nädalal toimub Luual rahvusvaheline akvarellilaager, millel osalejate töid saab näha homme keskpäeval Palamuse kihelkonnakoolimuuseumis avataval ekspressnäitusel.
Esmaspäeval alanud laagri korraldajaks on Jõgeval tegutsev akvarelligalerii Kala. Viisteist laagrilist on pärit Lätist, Leedust, Soomest ning mitmest Eestimaa paigast: Jõgevalt, Narvast, Sõmerult, Uhtnast ja Võrust. Seltskonnas on professionaalseid kunstnikke, kogenud harrastajaid, aga ka neid, kes akvarellis alles oma esimesi samme teevad. Nende juhendamisele kulubki suurem osa galerii Kala omaniku Gennadi Lapini ajast.
Kui Vooremaa esindus üleeile Luuale jõudis, pidaski Lapin laagriliste majutuspaiga, Luua Metsanduskooli õpilaskodu nr 3 puhkeruumis algajatele teoorialoengut. Toeks olid tal selle juures võtta õpikud, kunstialbumid ja professionaalsete akvarellistide originaaltööd.
“Oskajate töid nähes võib algajal tegelikult algul tuju ära minna ning tekkida hoiak, et mina küll nii ei oska ja ei suuda. Aga sellisest seisust tuleb aidata inimesel üle saada. Nii et juhendaja peab olema natuke ka psühholoog,” ütles Gennadi Lapin, lisades, et akvarellitehnika saladustesse süüvimiseks pole kunagi hilja. Luua laagri algajate “rakukese” vanim liige on näiteks 75-aastane Narvas elav erusõjaväelane Albert Beljakov. Tõsi, kunstis on ta tegelikult juba kogenud tegija, ent on senini viljelnud üksnes õlimaali.
Teine algaja Laidi Plotnik pole samuti kunstist kaugelt mööda käinud: ta annab kunstitunde Uhtna lasteaia lastele.
“Olen kunagi akvarelliga natuke tegelnud, ent tunnen end sel alal siiski veel üsna ebakindlalt. Tahaksin tunda kindlamalt,” ütles ta. “Samuti arvan, et lapsi õpetades peaksin ka ise end pidevalt harima. Profiks ma muidugi saada ei kavatse, olen lihtsalt akvarellihuviline.”
“Algul huviline, pärast haige,” ütles seepeale Gennadi Lapin. “Akvarell on salakaval tehnika: tekitab sõltuvust.”
Motiive küllaga
Rühma kogenumaid maalijaid leidsime Luua arboreetumist. Margit Karu, Hannele Haapaniemi, Svetlana Veligura, Jurga Sidabriene ja Laima Tamoševičiene olid sinna jõudnud maalimismotiivide otsingul. Viimaste nappuse üle nad ei kurtnud, pigem valikuraskuste üle.
“Seda, mida maalida, on nii siin, arboreetumis, kui ka Luual üldse küllaga,” tõdes Jurga Sidabriene. “On kaunis park, palju lilli, järv. Tõsi, eile õhtul jalutades me järve veel üles ei leidnud, küll aga võisime imetleda kontrastseid või suisa dramaatilisi pilvi taevas.”
“Leidsime ka ühe huvitava vana kivimaja,” lisas Laima Tamoševičiene. “Mind huvitabki väga arhitektuuri maalimine. Esimesed käeharjutused tegin juba siis, kui Tallinna jõudsime. Siin olen silmanud ka juba mitut maalimisväärset arhitektuuriobjekti.”
“Siin on tõepoolest olemas kõik, mida akvarellitehnika viljelejale vaja,” võttis jutu kokku Jurga Sidabriene. “Lisaks maalimistingimustele on suurepärased ka seltskond, toit ja ööbimiskoht.”
Nii Jurga kui ka Laima on professionaalsed kunstnikud ja kunstipedagoogid. Esimene õpetab Vilniuse Pedagoogikaülikoolis, teine Vilniuse Tehnoloogia- ja Disainikolledžis.
Taas iseendaks
Ka Hannele Haapaniemi Soomest Kaarinast ja Svetlana Veligura Lätimaalt Daugavpilsist on pedagoogid: esimene lasteaiaõpetaja, teine gümnaasiumi kunstiõpetaja.
“Siin on nii palju ilu ja nii palju vanu häid sõpru,” ütles Hannele, lisades, et näiteks Gennadi Lapiniga on nad tuttavad juba 1991. aastal Vuolahtis toimunud kunstilaagrist alates ehk enam kui kakskümmend aastat.
“See, et me siin maalime, ongi kõigest laagri üks külg,” lisas Svetlana Veligura. “Teine ja vaat et tähtsamgi on suhtlemine. Gennadi on siia väga huvitavad inimesed kokku toonud. Kui igaüks endast ja oma tegemistest räägib, siis tunned, kui suur väärtus on igaühe elul, kui palju igaüks meist tegelikult maailma rikastab. Siin, puhtas looduses ja loovate inimeste keskel on võimalus vaadata ka enesesse ja mõista, kes sa tegelikult oled. Linnas oma argiaskelduste keskel kipud oma tegelikust olemusest üpris palju kõrvale kalduma. Aga see ei ole hea.”
Viis laagripäeva mööduvadki rahvusvahelisel akvarelliseltskonnal maalides, ümbruskonnaga tutvudes ja omavahel suheldes. Igal õhtul kogunetakse õpilaskodu puhkeruumi päevast maalisaaki üle vaatama ning tööde voorusi-puudusi arutama. Homme pannakse aga, nagu öeldud, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi ärklisaali üles ekspressnäitus, mida saab vaadata kella 12-17. Laupäeval sõidavad akvarellihuvilised koju tagasi.
Palamuse muuseumi ärklisaali seinad ei jää aga kauaks tühjaks, sest juba pühapäeval paneb akvarelligalerii Kala sinna üles uue näituse “Karvased ja sulelised”. Autorite ring on, nagu Kala näituste puhul enamasti ikka, rahvusvaheline ning nagu pealkiri ütleb, saab näitusel näha looma- ja linnupilte. Näitus avatakse pühapäeval kell 16.
i
RIINA MÄGI
