Retkekorraldajate ettevalmistamisega alustamiseks sai Luua Metsanduskooli arendusjuht Aino Mölder turismitaludes küsitlust korraldades. Ankeetidest selguski, et enim vajaksid turismiettevõtjad just loodusretke juhte. ?Iga teine lubas diplomeeritud retkekorraldaja tööle võtta, praktikakohta olid valmis kõik pakkuma,? märkis Mölder.
?Uue eriala vajalikkusest rääkides märkis üks ankeedile vastanud turismitalu omanik, et kui ta tahaks praegu palgata nädalavahetuseks tööle retkejuhi, ei oska ta isegi kuhugi pöörduda taolise inimese leidmiseks, kellega usaldaks rühma turiste paariks-kolmeks päevaks metsa,? rääkis Luua Metsanduskooli projektijuht Erle Männiste.
Konkurss tuleb suur15 tulevast kaugõppijat valitakse välja juba tänavu sügisel. Konkurss tõotab tulla tihe, sest huvi uue eriala vastu on väga suur.
?Valiku kriteeriumideks on kõigepealt ujumisoskus, siis oskus oma teadmisi edasi anda, samuti keeleoskus,? nentis Aino Mölder.
Tema hinnangul peab retkekorraldaja olema kursis ka paljude muude asjadega. Näiteks võidakse küsida talude keskmisi suurusi maakonnas, aga ka metsade pindala ja kultuuritegelaste või rokkmuusika kohta. ?See eeldab ikkagi orienteerumist paljudes valdkondades,? lausus Mölder.
Et haridusministeerium on retkejuhi koolituse heaks kiitnud, loodavad Mölder ja Männiste juba järgmise aasta sügisest võtta Luuale ka teise rühma, sedapuhku juba riigitellimusega.
Õppekava koostamise töörühm on juba Luual ühe korra koos käinud ja aktiivne töö selles osas käib. Töörühma kuuluvad oma ala asjatundjad ? Taime Puura loodushariduskeskusest, Aivar Ruukel Soomaalt ökoturismi ühendusest, Sagadi looduskooli juht Peeter Hussar ning Aino Mölder ja Erle Männiste.
Pöördumatud muutusedKoostöös maaturismi ning ökoturismi ühendustega loodetakse erinevaid õppekavva pandud mooduleid müüa ka eraldi lühikursustena. ?Huvi oma raha eest lühikursustele tulla oli küsitletud turismitaludes väga suur,? kinnitas projektijuht.
Luual on kogemus Phare kutsehariduse reformiprogrammiga, siis valiti välja 13 pilootkooli, Luua alustas praegu koolis kõige populaarsema puidukaubanduse erialaga.
?Õppevahenditest ja rahast on koolidel pidevalt puudus olnud ja meie pole erand. Esimese Phare projektiga ühinesid koolid lootuses ?nänni? saada. ?Nänni? saime 1,3 miljoni eest, aga tänaseks on see otsas. Meie jaoks oli saadust olulisem õpetamise paradigma muutumine ? et me oleme tööandja jaoks. Sealt saime aru: kui meie lõpetajad ei saa tööd, siis pole meid ju vaja,? rääkis Aino Mölder.
Ta mõtles pärast esimese projekti lõppu, kas kõigis kolmeteistkümnes osalenud koolis tekivad jäävad ning pöördumatud muudatused või kukuvad kõik tagasi sinna, kust nad alustasid.
?See oli nagu kirbutsirkus ? kõik hüppavad erinevale kõrgusele ja kukuvad partsti tagasi. Väga hea meel on, et meie kool suutis saavutada muutused,? nentis Mölder.
Tööd pole praeguse statistika järgi leidnud vaid 3,4 protsenti Luua Metsanduskooli lõpetajatest. ?See on ilmselt isikuomadustes kinni, mitte hariduses. Kindlasti on neid, kes ei tahagi tööd teha. Aga ka neid, kes töötavad n-ö mustalt ehk mitteametlikult.
Uue eriala käivitamiseks on kool saanud 1, 069 miljonit krooni Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. 75 protsenti rahast tuleb Euroopa Liidust, 18 protsenti haridusministeeriumist ja 7 protsenti jääb kooli kanda.
HELVE LAASIK
