Luua pargis korrastatud tammeallee väljanägemine tekitas Loodusaja lugejates nõutust, sest inimesed ei saanud aru, miks pidi looduskaitsealusel tammealleel Luua mõisa juurest Prossa järve äärde jätma püsti 4-6-meetrised tüved.
Jõgevamaa keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialist Mariliis Märtson ja LKK Jõgeva-Tartu regiooni kaitse planeerimise spetsialisti Maris Paju selgitasid olukorda.
“Allee oli võssa kasvanud ja kraavid umbes, seetõttu hakkasid tammed ja saared surema. Vanad jämedad surnud puud on ohtlikud inimestele ja autodele, sest pole teada, millal oks võib murduda ja kukkuda; keegi saab surma, jääb vigaseks või mõlgitakse auto ära.
Allee on oluline pargikujunduslik element; kuivanud puid ei asendata jooksvalt, vaid tervete alleeosade (ridade või realõikude) kaupa. Seega ei ole praeguses staadiumis õige aeg noori puid alleesse vahele istutada.
Vanad ja jämedad surnud puud on eluliselt olulised mitmetele putukatele, seentele ja samblikele, kes ei ela peenikestel tüvedel (see on tähtis osa eluringist); lisaks on tüveõõnsused olulised nahkhiirtele.
Tööd Luua pargis on pooleli, st koristamata on raiejäätmed ning on teostamata allee esteetiline ülevaatus, mille käigus vaadatakse üle, kui palju tüvesambaid lõplikult püsti jääb.
Võib-olla oleks sellist väga järsku alleepildi muutust saanud vältida, kui allee hooldusega oleks alustatud kümmekond aastat tagasi. Aga see on ainult oletus…”
HELVE LAASIK
