Luua õppurid tõid üleriigiliselt kutsevõistluselt kõrged kohad

Tänavustel üleriigilistel kutsevõistlustel tunnistati parimaks raievõistlejaks Luua metsanduskooli kolmanda kursuse metsanduse eriala õpilane Jarro Mihkelson, parimad metsamasinaoperaatorid olid Gert Vigel langetusmasinal, Rait Mitt kokkuveomasinal ja Egert Lass metsamasina imitaatoril. Metsarajal orienteerumises sai esikoha metsanduserialalt Juhan Püü ja maastikuehitajatest Charlotte-Miralda Feršel. Maastikuehitajatest napsasid esikoha Erik Rüütel ja Krista Riiman.


15. ja 16. aprillil võttis Luua metsanduskoolis üksteiselt mõõtu 130 noort metsandus- ja aiandusala kutseõppurit.

Metsamasina operaatoriks õppiv Gert Vigel ütles, et tema jaoks oli kõige raskem taluda võistluspinget. Ta oli enda kinnitusel omajagu närvis ja pidi end korralikult kokku võtma. Jarro Mihkelson tunnistas, et omavaheline konkurents on juba oma koolis päris tugev. “Me teeme koos trenni, kõik teavad kaasvõistleja tugevusi ja nõrkusi. See vajutab oma pitseri,” rääkis ta.

Raievõistlustel tihe konkurents

Võistluste peakorraldaja Marko Vinni hinnangul on raievõistlustel tõepoolest tõsine konkurents, sest ainult neli paremat pääsevad järgmisele võistlusele.

“Õpilasi motiveerib sisemine konkurents olla kursusekaaslasest parem, koolis parim, hiljem tööturul. See viib edasi. Samuti on oluline märkida saavutused oma CV-sse,” tõdes ta.

Metsarajal orienteerumises teise koha võitnud metsamajanduse eriala kolmanda kursuse õpilane Siim Väise ütles, et orienteerumiseks olid ka ettevalmistustunnid, aga tema nendesse ei jõudnud.  “Minu teadmised on ikkagi pärit koolitundidest,” rääkis ta.

Marko Vinni sõnul korraldas kool võistluse ausalt, õpilased rada ei teadnud ning neil polnud mingeid eeliseid.

“Mind on lapsest saati huvitanud loodus ja jahindus, need on kaks peamist põhjust, miks asusin Luua koolis metsamajandust õppima,” ütles noorteklassis parim raievõistleja Jarro Mihkelson. “Igalt võistluselt saan kogemusi, mis on vajalikud, et olla oma ala proff, ning heade tulemustega loodan silma jääda ka tulevastele tööandjatele,” lisas noor metsamees.

“Sel aastal võib kindlasti paljude võistlejate kohta öelda, et nad näitasid oma professionaalset taset ning on valmis sisenema tööturule ja kõike õpitut seal rakendama,” ütles Marko Vinni. Tema sõnul võib uhkusega tõdeda, et järjepidev töö noortega on vilja kandnud. “Loomulikult tiivustas õpilasi võimalus esindada nii kooli kui ka Eestit Euroopas,” lisas ta.

Võistlusi noortele jagub

Võistlusi, kus noored saavad oma oskusi eakaaslastega võrrelda, on Vinni sõnul piisavalt. Raievõistlusi peetakse Eestis aasta jooksul kolm-neli. Metsamasinate operaatorid saavad võistelda Maamessil ning suvel Eesti meistrivõistlustel. Metsaraja võistlus tuleb taas Tihemetsas, sinna võtab Marko Vinni tavaliselt kaasa esimese-teise kursuse õpilasi, et võimaldada neil võistluskogemusi saada. “Me ei lähe sinna võitma,” tõdes ta. Balti mängudel saavad olulisi kogemusi just raievõistlustel osalejad. Tema hinnangul soosib kool võistlemist ning õnneks on noortel ka huvi oma teadmisi ja oskusi täiendada.

“Võistlustel käimine on tõsine töö ja seda tuleb teha südamega,” lisas Vinni. Tema kinnitusel on õnneks koolis jätkunud ka õpilasi, kes soovivad oma teadmisi just võistlusolukorras proovile panna. “Võistlustel tuleb anda endast maksimum ning osata ka stressiolukorras töötada. Ka tööl tuleb sageli pingelisi olukordi ette ning peab taluma stressi. Võistlusolukorrad annavadki võimaluse ennast paremini tundma õppida.”

Metsandus- ja aiandusalased kutsevõistlused koosnesid seekord neljast osast. Raievõistlusel pandi noorte oskused proovile laasimises, täpsussaagimises, kombineeritud järkamises, saeketimontaažis ja langetamises. Metsamasinate võistlusel proovisid noored oskusi mitmesugustel metsamasinatel. Metsarajal tuli 16 punktis ilma abivahenditeta määrata liike ja lahendada puude ning metsaga seotud ülesandeid. Maastikuehitajad pidid rajama nelja tunni  jooksul väikevormi.

Tänavustel võistlustel võttis üksteiselt mõõtu 130 kutseõppurit Luua metsanduskoolist, Pärnumaa kutsehariduskeskusest ja Räpina aianduskoolist. Lisaks ametikoolidele osalesid metsarajal ka Jõgevamaa üldhariduskoolide ja Soome partnerkooli õpilased.

Metsandus- ja aiandusalaseid kutsemeistrivõistlusi korraldas Luua metsanduskool koostöös SA Innove ning haridus- ja teadusministeeriumiga.

i

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus