 |
Luua Metsanduskooli korraldusel möödunud reedel ja laupäeval peetud Baltimaade kutseõppeasutuste metsanduslikud kutsealavõistlused ehk lühidalt Balti mängud olid korraldajatele ülimalt edukad: võistlusrajal, kus tuli näidata metsandusalaseid oskusi, hõivasid Luua noormehed viis esimest kohta, raievõistlusel aga esimese ja kolmanda koha. |
Saare järve äärsele võistlusrajale startis reede hommikupoolikul 28 võistlejat: kümme Eestist, üksteist Leedust ja seitse Lätist. Kolmekilomeetrisel rajal tuli täita 18 erinevat ülesannet: määrata silma järgi puu vanust, kahe punkti vahelist kaugust, metsatüki pindala, maapinna kallet jms. Tuli tunda ka loomaliike (topiste ja pealuude järgi), puu- ja puiduliike ja puidukahjureid ning paljut muud. Paremusjärjestuse selgitamisel oli määravaks ülesannete lahendamise täpsus, raja läbimise aeg oleks hakanud rolli mängima ainult juhul, kui kaks võistlejat ühepalju punkte oleksid kogunud või kui mõni võistleja pooleteisetunnise kontrollaja oleks ületanud.
Metsandusvõistluse võitnud Kaido Pern kogus 859,8 punkti 1020 võimalikust. Talle järgnesid Aigar Tiho (851,3), Marek Kangur (837,9), Andrus Õis (813,1) ja Erki Meentalo (757). Parima külalisvõistlejana oli kuues lätlane Raivis Brencs (756,4).
“Metsandusoskuste võistlus on tavaliselt Balti mängudel meie nõrgem külg olnud,” ütles Luua Metsanduskooli õppeosakonna juhataja kt Erle Männiste ning tunnistas, et Luua poiste suur edu tegi talle esiotsa natuke muretki. Ta kartis, et see võib kaasa tuua külalisvõistkondade protesti: nad oleksid võinud ju kahtlustama hakata, et kohalikud õpilased on rajaga enne tutvuda saanud ja täidavad ülesandeid sellepärast nii hästi. Proteste siiski ei järgnenud. Ning põhjust nendeks ka polnud. Luua õpilased olid seekord lihtsalt tõesti võistlusteks hästi valmistunud.
“Seekord alustasime juba sügisel,” ütles Erle Männiste. “Tänu taotletud projektirahadele saime korraldada umbes tosinale õpilasele treeninglaagreid. Balti mängudel kooli esindava võistkonna koosseis selgus aga aprillis peetud koolisisese võistluse tulemusena.”
Kui võitja Kaido Pern õpib juba neljandal kursusel ja omab päris suurt võistluskogemust, siis järgmised kohad hõivanud Aigar Tiho ja Marek Kangur on alles teisel kursusel ja saavad kooli au veel mitmel aastal kaitsta.
Noortele meeldib
Balti mängude raievõistluse esimene ala — langetamine — peeti reedel Maarja-Pataste tee äärsel langil, ülejäänud alad — täpsussaagimine, kombineeritud järkamine, saeketi vahetus ja laasimine — laupäeval Tartus Lõunakeskuse juures. Viie ala kokkuvõttes tunnistati parimaks Luua Metsanduskooli õpilane Mihkel Tamm ja kolmandaks sama kooli esindaja Taavi Onton. Nende vahele platseerus leedulane Gediminas Stasiunas. Ülejäänud Luua kooli esindajad — Rivo Fomotškin ja Kaidar Kübarsepp — said tosina võistleja hulgas vastavalt viienda ja seitsmenda koha.
Veel kuulus Balti mängude kavva kergejõustikuvõistlus, mis peeti reedel Luua staadionil. Nelja ala — 100 ja 1500 m jooksu, kaugushüppe ja kuulitõuke — kokkuvõttes oli jälle parim Luua Metsanduskooli esindaja Sander Kelgo, teist-kolmandat kohta jäid jagama Martin Mehide Luualt ja leedulane Vaidas Kazlauskas.
“Noortele meeldib iga-aastastelt Balti mängudel käia,” ütles Lätit esindanud Ogre Metsandustehnikumi õpetaja Vija Lagzdina. “Sunniviisil siia kedagi välja ajada pole vaja. Eriti meeldib meie poistele muidugi spordis võimeid proovida. Ja naaberriikide eakaaslastega suhelda ka, eriti seetõttu, et Luua koolis on päris palju tüdrukuid. Meil on üsna puhas poistekool.”
Tasub ära
Korraldajakoolil on Balti mängude eel rabelemist muidugi rohkem kui teistel: neil tuleb ette valmistada nii võistlused kui ka oma esindus.
“Kõige raskem on muidugi eelarve kokkusaamine,” ütles Erle Männiste. “Sel õppeaastal kulub meil eri võistluste korraldamise ja neil osalemise peale ühtekokku 400 000 krooni. See on küll suur raha, aga projektide ja sponsorite abiga on see siiski võimalik kokku saada. Ning maha visatud see raha küll pole: näiteks üleeuroopaliste metsanduskoolid kutsevõistlustel saame tänavu võrrelda oma võimeid ja oskusi 15 riigi metsandusõpilaste omadega. Võistlustulemusi analüüsides saame teada oma töö head küljed ja vajakajäämised. Lätlased, muuseas, üle-euroopalistel võistlustel ei käigi: nad peavad seda liiga kulukaks.”
Täna sõitiski Luua Metsanduskooli neljast õpilasest ja neljast õpetajast koosnev esindus Norrasse, et osaleda Euroopa metsanduskoolide kutsealavõistlusel. Eesti au hakkavad seal kaitsma Mihkel Tamm, Madis Madisson, Rivo Fomotškin ja Kaidar Kübarsepp.
“Norrasse sõitev võistkond tuli koostada pisut teistel põhimõtetel kui Balti mängude oma, sest seal tuleb neilsamadel poistel, kes raievõistlusel osalevad, teha läbi ka metsandusoskuste võistlusrada,” ütles Erle Männiste. “Teine tingimus on veel: kes juba kahel korral Europea võistlusel käinud, see rohkem enam osaleda ei saa. Nii tuli meil mõni kogenud noormees võistkonnast välja jätta.”
Küsimusele, kas praegu teoksil olev metsandusreform ja koondamised Riigimetsa Majandamise Keskuses Luua Metsanduskooli õpilaste õpihimu vähendanud pole, vastas kooli direktor Haana Zuba:
“Eks mõni ole ikka küsimas käinud ka, et kas talle kooli lõpetades ikka tööd jätkub. Eks me peagi nüüd õppureid n-ö maa peale tooma hakkama ja selgitama, et kohe kooli lõpetades ikka metsaülemaks ei saa. Ning tegelikult on näiteks need meie noormehed, kes põhikooli baasil metsandusettevõtjaks õpivad, just need, keda RMK praegu metsa ootab: kui kontoritöötajaid koondatakse, siis metsas töö tegijaid on juurde vaja.”
Neljapäeval ja reedel võiksid jõgevamaalased aga pöidlad pihku suruda: neil kahel päeval kaitsevad Luua Metsanduskooli poisid Eesti au Euroopa metsanduskoolide kutsealavõistlustel.
RIINA MÄGI
Korraldajakoolil on Balti mängude eel rabelemist muidugi rohkem kui teistel: neil tuleb ette valmistada nii võistlused kui ka oma esindus.
“Kõige raskem on muidugi eelarve kokkusaamine,” ütles Erle Männiste. “Sel õppeaastal kulub meil eri võistluste korraldamise ja neil osalemise peale ühtekokku 400 000 krooni. See on küll suur raha, aga projektide ja sponsorite abiga on see siiski võimalik kokku saada. Ning maha visatud see raha küll pole: näiteks üleeuroopaliste metsanduskoolid kutsevõistlustel saame tänavu võrrelda oma võimeid ja oskusi 15 riigi metsandusõpilaste omadega. Võistlustulemusi analüüsides saame teada oma töö head küljed ja vajakajäämised. Lätlased, muuseas, üle-euroopalistel võistlustel ei käigi: nad peavad seda liiga kulukaks.”
Täna sõitiski Luua Metsanduskooli neljast õpilasest ja neljast õpetajast koosnev esindus Norrasse, et osaleda Euroopa metsanduskoolide kutsealavõistlusel. Eesti au hakkavad seal kaitsma Mihkel Tamm, Madis Madisson, Rivo Fomotškin ja Kaidar Kübarsepp.
“Norrasse sõitev võistkond tuli koostada pisut teistel põhimõtetel kui Balti mängude oma, sest seal tuleb neilsamadel poistel, kes raievõistlusel osalevad, teha läbi ka metsandusoskuste võistlusrada,” ütles Erle Männiste. “Teine tingimus on veel: kes juba kahel korral Europea võistlusel käinud, see rohkem enam osaleda ei saa. Nii tuli meil mõni kogenud noormees võistkonnast välja jätta.”
Küsimusele, kas praegu teoksil olev metsandusreform ja koondamised Riigimetsa Majandamise Keskuses Luua Metsanduskooli õpilaste õpihimu vähendanud pole, vastas kooli direktor Haana Zuba:
“Eks mõni ole ikka küsimas käinud ka, et kas talle kooli lõpetades ikka tööd jätkub. Eks me peagi nüüd õppureid n-ö maa peale tooma hakkama ja selgitama, et kohe kooli lõpetades ikka metsaülemaks ei saa. Ning tegelikult on näiteks need meie noormehed, kes põhikooli baasil metsandusettevõtjaks õpivad, just need, keda RMK praegu metsa ootab: kui kontoritöötajaid koondatakse, siis metsas töö tegijaid on juurde vaja.”
Neljapäeval ja reedel võiksid jõgevamaalased aga pöidlad pihku suruda: neil kahel päeval kaitsevad Luua Metsanduskooli poisid Eesti au Euroopa metsanduskoolide kutsealavõistlustel.
RIINA MÄGI
