Pidevalt kuuleb tööandjatelt, et kutseõppuritel pole koolipingist tulles piisavalt erialaseid oskusi ning neid tuleb täiendavalt õpetada. Vältimaks selliseid olukordi, kaasas Luua Metsanduskool praktika korraldamisse ka tööandjad ning kolm osapoolt ehk tööandjad, õpilased ja kool täiendavad üheskoos praktikaprojekti.
Kolmepoolne koostöö õpilaste, kooli ja tööandjatega on andnud kõikidele osapooltele kuhjaga kogemusi. Praktikaprojektist kokkuvõtteid tehes tunnistasid nii Luua Metsanduskooli õpilased, õpetajad kui ka tööandjad, et esimese aasta jooksul ilmnes palju erinevaid aspekte, mida tasub arvestada ning juhenditesse täiendusi ja muutusi teha.
Kooli õppeosakonna juhataja kohusetäitja Raili Laas kinnitas, et uues õppekavas on praktika maht oluliselt suurem. Seega peavad need olema paremini korraldatud ning vaja on oluliselt tihedamat koostööd tööandjatega. “Maailm muutub väga kiiresti, me peame ka kiiresti kohanema, kui tahame olla edukad,” tõdes Laas.
Uus süsteem eeldab analüüsi
Uute põhimõtete järgi hinnatakse õpilase kompetentse ehk sedagi, kuidas ta end üleval peab ja meeskonnas töötada suudab, mitte ainult tema teadmisi ja oskusi.
Praktikapäevikutes on enamasti kirjeldused, milliseid töid keegi päeva jooksul tegi, kuid uus süsteem eeldab analüüsi: millises järjekorras midagi tehti, miks nii tehti jne. Maastikuehituse valdkonna koordinaator Lys Lepiksoo julgustas õpilasi kirja panema ka oma emotsioone ning kõiki kiitusi-laitusi. “Lõppude lõpuks peab ikkagi välja jõudma selleni, kes ma olen, mis on minu tugevused ja mis nõrkused,” nentis ta.
Lepiksoo tähelepanekute järgi olid õpilased kimpus ka eesmärkide sõnastamisega. Näiteks võiks rohides ka taimi ning nende juuretüüpe tundma õppida. Tihti jäetakse aga tema sõnul eesmärkide lahter hoopis tühjaks, kuid nii ei peaks see olema.
Kokkuvõtteid tehes tunnistasid õpilased, et enamiku eesmärkidest nad praktika ajal ka täitsid. Lepiksoo soovitas järgmisel aastal hoolega mõelda, milliseid eesmärke endale püstitada ja kas need on ka saavutatavad, et hiljem poleks suuri pettumusi.
Veel unustasid õpilased täpsustada, milline oli nende konkreetne tööobjekt, kas näiteks peenrad, kasvuhooned vms. Lepiksoo lubas järgmisel aastal esimeste kursuste juures olla, kui nad praktikapäeviku täitmist alustavad. Siis saavad need, kellel küsimused tekivad, kohe vastused.
Oli ka juhuseid, kus õpilane oli praktikal ning sai aru, et see koht on tema jaoks ennast ammendanud. Siis lõpetas ta lepingu ning leidis uue koha. Praktikakoha vahetamisega ei tekkinud probleeme.
Hindamine selgemaks ja arusaadavamaks
Seminaril sõna saanud õpilased rõhutasid, et praktika hindamine on muutunud selgemaks ja arusaadavamaks. Veel pidasid nad oluliseks enese proovilepanekut, eriti välisriikides, võõras keskkonnas.
Maastikuehituse eriala teise kursuse lõpetanud Riin Mokrik oli Hollandis. Tema hinnangul arendas välispraktika suhtlemisoskust ja koostöövalmidust. Ta pidas positiivseks ka uute kogemuste ja oskuste saamist. Teda häiris kõige rohkem, et hommikuti ei saanud aegsasti teada, milline töö ootab ja kellega koos töötada tuleb.
Oliver Haav, Kalmer Holm ja Taavi Kõiv olid Soomes praktikal. Oliveri kinnitusel sai tema oma välispraktikalt kogemusi, mida Eestist kindlasti ei saa. Võõrkeeles suhtlemine tekitas algul krambi, kuid kohaneti kiiresti. Õpilased oskasid näha töökultuuri erinevusi ning tõid ka välja töid, mida nad Eestis poleks teha saanud, näiteks katusehaljastus. Meil praktiseeritakse seda veel üliharva.
Maie Sopp Luua maastikuehituse õpilaste lähimast praktikabaasist ehk Karukäpa puukoolist tunnistas, et õpilaste teadmised ja oskused on aasta aastalt aina paranenud. Uus praktikasüsteem eeldab tema kinnitusel ka juhendajalt iga päev rohkem tähelepanu. Seda pole mõtet karta: kui pidevalt asjaga tegelda, siis tuleb hõlpsasti toime.
Luua Metsanduskooli praktikaprojekt
Projekti oli kaasatud
*120 õpilast
*100 tööandjat
*23 õpetajat, sh 12liikmeline praktikameeskond ja 11 hindajat-intervjueerijat
Mis muutub
*Koordineerib üks inimene
*Ette valmistavad seminarid
*Dokumentatsioon täies mahus
*Hindamine – kas sooritanud või mitte, hinnet ei panda
*Ühisseminarid tööandjatega
*Tutvumispraktika üks nädal sügisel
*Veebipõhine hindamine, selleks on loodud spetsiaalne keskkond
Mida kool saaks veel paremini teha
*Selgitada praktika tasemete tähendusi, et kõik saaksid ühtmoodi aru
*Praktika aruande juhend lihtsamaks ja lühemaks
*Praktika sissejuhatus aitab keerulisemaid küsimusi tõlgendada
Tööandjad peavad õpilaste plussideks
*Teadmised ja oskused
*Õppimisvõime ehk tahe uusi asju teada saada
*Paindlikkus: tuldi tööandjale vastu, kui oli vaja teist tööd teha
Millega kõige vähem rahul oldi
*Algatusvõime
*Vastutus
*Mitut asja ei suudetud korraga hoomata
*Õpilasele ei antud tema taseme väärilist tööd
i
HELVE LAASIK
