Luua Metsanduskoolis hariduse saanud looduspiltnikud kutsuvad lugejad-vaatajad endaga metsaradadele kaasa mõtlema, tundma ja avastama uut. Sest mets on ju tegelikult täiuslikkuse ime.
Tunnistan ausalt – raamat “Meil on elu keset metsa” on paar nädalat mu lauanurgal parema käe läheduses olnud. Kui juhe ikka põhjalikult kinni jookseb, löön selle lahti. Uskuge või mitte, aga juba paari-kolme pildi vaatamisega saab masendusest jagu ja hoopis teise maailma. Niisama lihtne see ongi!
Idee võttis konkreetse kuju jõulude paiku
Raamatu koostaja, Luua Metsanduskooli õpetaja-metoodik Veiko Belials ütles, et mõte vilistlastega niisugune album koostada oli tal juba ammu.
“Pakkusin Jüri Perele võimalust kirjutada pildistamisest ka vilistlaste artiklitekogumikku, kuid Jüri väitis, et kirjutada ta ei oska, ta pildistab. Meil on teisigi pildistavaid vilistlasi. Idee hakkas konkreetset kuju võtma möödunud jõulude paiku, kui korraldasime ajurünnaku teemal, mida metsa-aastal ette võtta. Sain julgustust looduseaasta fotoalbumeid vaadates ja looduspilt.ee sirvides ning õpilaste fotovõistluse saaki üle sirvides. Projekti kirjutamisega läks ülikiireks, sest 15. veebruariks pidi see juba Keskkonnainvesteeringute Keskuses (KIK) olema,” rääkis Belials.
Algul mõeldi eelkõige näitusele, koostati graafik ja räägiti läbi näitusepaikadega. Õnneks olid fotode autorid kohe nõus, nende veenmisega ei tulnud pikalt vaeva näha. Tegemist on tuntud ja auhinnatud loodusfotograafidega.
Kool pani mängu omaosaluse, millega tehti valmis esimene etapp ja see läks ka kõigepealt jaanipäevaks Luua mõisasse näitusena üles.
Näituse pildid said keemiavabale lainepapile, mis on sajaprotsendiliselt puidust toodetud, taaskasutatav ja igati keskkonnasäästlik. Selle materjali pakkus välja firma, kust Belials läks näitusepiltide tarvis paberit ostma.
Belials rõõmustas, et fotonäitus oli Sagadis just puupäevade ajal ning Lihulas Matsalu loodusfilmide festivali ajal. Selleks ajaks olid käes juba täiendavad pildid ja Lihula mõisa suur saal sai Luua meeste fotosid täis.
Täiendasid üksteist
Belials ei soovinud aga piirduda ainult näitusega. “See on metsanduskooli metsandusliku haridusega looduspiltnike projekt. Andsin endale aru, et raamatu tegemine on ikka väga kallis, kuid kui me seda nüüd ei tee, siis ei tule sellisel kujul lähiajal küll mitte midagi,” ütles ta.
Saatesõna kirjutas raamatule Sven Zaćek, kes on praegu juhtiv loodusepildistaja ja teisalt ka kooliga seotud, sest peab Luual loenguid.
Raamatu tegemine käis nii, et fotograafid andsid oma pildid ülevaatamiseks. Vajadusel sõitis Veiko Belials kohale ja vaatas kõik pakutu veel mitu korda üle. “Lõpuks jäin pildivalikuga rahule. Ega meist keegi üksi raamatut kokku panna suutnuks, aga kamba peale sai päris korralik trükis,” lisas ta.
Belials pildistab palju vaateid ja maastikke, Tarmo Mikussaar loomi ja linde, Mehis Maipuu seeni ja putukaid, Jaak Neljandik enamasti pärandkultuuri. Jüri Perelt telliti fotosid igapäevasest metsaelust. Üks täiendab teist ning kõik teemad ja valdkonnad on kajastatud.
“Eks ma käisin suvel ka ise osades kohtades pilte juurde tegemas. Kui tundsin, et midagi on vajaka, siis sõitsin ja pildistasin. Teisi on keerulisem taga ajada,” tunnistas Belials.
Lühilood varem olemas
Projekti karmi ajakava vaadates poleks tekstide kirjutamiseks õieti päevagi jäänud. “Julgesin raamatu koos tekstidega projekti kirjutada seetõttu, et mul olid osad tekstid tegelikult olemas. Mõned aastad tagasi olin kirjutanud sarja lühiartikleid, mõned ilmusid tollases ajakirjas Loodus, mõned Rohelises Väravas. Võtsin need aluseks ja püüdsin kirjutada lühikesi tekste, mis oleksid kompaktsed ja millest ei peaks tohutu vaevaga läbi närima. Samas pidid need lühilood moodustama terviku,” rääkis Belials. Ta kasutas ka teiste autorite pildiallkirju, väga palju oli abi Tarmo Mikussaare interneti koduleheküljest.
Läinud reedel Tartus metsaloolisel konverentsil esitletud KIKi rahastatud raamatut müüa ei tohi. Suur kogus raamatuid läheb RMK looduskeskustesse, loodusharidus- ja puhkekohtadesse, neid viiakse ka Elistverre. Lisaks saavad autorieksemplari kõik raamatus oma pilte avaldanud fotograafid.
“Meil on elu keset metsa”
*Koostaja ja teksti autor Veiko Belials
*Fotod Veiko Belials
*Mehis Maipuu
*Tarmo Mikussaar
*Jaak Neljandik
*Jüri Pere
*Aivar Pihelgas
*Rivo Tarum
Kuidas idee koondada ühte raamatusse ühe kooli vilistlaste loodusfotod algul Teile tundus, kuidas ilmunud trükisega rahule jääte ning mida koostöö oma kunagise kooliga andis.
Ühendatud erinevad põlvkonnad
Jaak Neljandik, Luua vilistlane 1974. aastast
Veiko on selles raamatus ühendanud erinevate põlvkondade luuakaid, alates Jüri Perest ja lõpetades nooremate meestega, ja see on vahva. Ja imetlema paneb Veiko ettevõtlikkus kogu selle projekti elluviimisel; see ei olnud ju ainult raamat, vaid ka raamatuga seotud näitused ja üritused. Siinkohal meenub kasvõi Matsalu loodusfilmide festivali fotoprogrammi raames toimunud näitus ja neid väljapanekuid ning üritusi tuleb veelgi. Meile, osalejatele, oli see meeldiv meenutus oma kunagisest koolist.
Raamat kukkus välja väga ilus
Tarmo Mikussaar, Luua vilistlane 1989. aastast
Tore kuulda, et raamatuprojekt ka kohaliku ajakirjanduse huviorbiiti on tõusnud. Idee panna Luua kooli vilistlaste pildid ühte raamatusse kokku oli muidugi uudne. Tänud Veikole sellise algatuse eest. Kuna kõik autorid on koolis käinud eri aegadel ja minu teada kellegi õpinguajad ei kattunud, siis tegelikult läbi kooli me ju teineteist ei tunnegi, aga kes vähegi metsandusega seotud on olnud, sellele ei tohiks küll Jüri Pere või Mehis Maipuu nimi tänu nende tegemistele teadmata olla.
Raamat kukkus välja väga ilus ja ma olen tõesti rahul. Suurepärane algatus ja tulemus. Eks see Luua ole meie kõigi jaoks eriline paik. Sinna jäid ju meie noorukiea kõige tundlikumad ja mälestusterohkemad aastad. Maailma avastamised, armumised ja ettevalmistus iseseisvaks hakkamasaamiseks. Eks sai ka midagi sellest õpitavast metsanduses kõrva taha pandud, aga see oli tolle aja kontekstis, vähemalt minu jaoks, teisejärguline. Kui nüüd lühidalt sõnastada, et mida see projekt mulle andis, siis eks ta andis ikka paraja annuse nostalgiat ja pisukese koguse ühtekuuluvustunnet seoses selle armsa kohaga seal kuskil Vooremaal, kuhu ma ikka ja jälle, nagu poolkogemata, tagasi satun vaatama, kuidas muu noorusaja radadel ka läheb.
Aivar Pihelgas, Luua vilistlane 1984. aastast
Idee iseenesest on ju väga tore. Kahju, et ma pole seda raamatut ise veel näinud ja seepärast ei oska seda ka kommenteerida. Luua kool on minu jaoks olnud alati heade mälestuste tekitaja. Kuigi metsamajandusse ma tööle ei sattunud, kuluvad need teadmised, mida sain looduse kohta, ka loodusfotograafias alati ära.
Positiivne ettevõtmine
Jüri Pere, Luua vilistlane 1960. aastast
Veiko idee panna vilistlastest loodusfotograafide pildid ühte raamatusse oli väga positiivne ettevõtmine. Raamatut olen ma juba näinud ja jäin sellega väga rahule. Väga head tekstid ja tõeliselt hea töötlus. Mulle tõepoolest meeldis väga.
Pilte teen ma 1971. aastast, olen põhiliselt olnud Riigimetsade Majandamise keskuse (RMK) ja sellele eelnenud asutuste töötaja. Muidugi olen väga palju ka loodusfotosid teinud. Nüüd teen vahetevahel RMKle lepingulisi töid, olen juba pensionär.
Luual käisin viimati tänavu suvel, kui olid kutsevõistlused. Tegin siis RMKle pilte. Meie lõpetamisest möödus mullu 50 aastat ja siis oli meil Luua koolis kokkutulek. Seal käisin küll kohal.
Aeg-ajalt olen ka niisama Luuale sattunud, teeme Veiko Belialsiga mõnikord koostööd, tema vajab vahest oma väljaannetesse fotosid. Nad teevad seal küll ka ise pilte, aga mõnikord on neil minu loomingut vaja kasutada. Olen alati lahkesti nõus aitama. Eelkõige puudutab see just õppematerjale ja õppekirjandust ning mõnikord ka voldikuid.
i
HELVE LAASIK
