Meil oli soov ja tõsine vajadus oma õpilaste õppe- ja puhketingimusi parandada. Esitasime eeltaotluse viie hoone ? kahe ühiselamu, õppehoone, õppetöökoja ning võimla ? renoveerimiseks.
Võimla ja üks ühiselamu tõmmati sellest nimekirjast kahjuks maha, alles jäid kolm hoonet. Ning Vabariigi Valitsuse korraldusega 344-k 6. maist 2004.a. lülitati ka Luua Metsanduskool nende koolide nimekirja, kes RAK meetme 4.3 ?Kutse- ja kõrghariduse ning seda toetava infrastruktuuri kaasajastamine? raames omavad õigust toetusetaotluste esitamiseks. Summa, millele meil vastavalt valitsuse korraldusele on õigus taotlusi esitada, on koos riigipoolse osalusega 31 miljonit krooni. Kogu rahale peavad taotlused olema esitatud hiljemalt 2005. aasta 1. oktoobriks ning selle taotlusvooru EL vahendite väljamaksmise tähtaeg on 2008.aasta lõpus.
Kool tunnistati jätkusuutlikuks
Eeltaotluse esitamisel polnud meil ei lähteülesannet ega ka aega selle koostamiseks, seetõttu saime lähtuda ainult renoveeritavate hoonete pindalast ja eeldatavast ehitusmaksumusest. Soovisime arvestada ka ehitushinna indeksi tõusuga, paraku olime siin liiga tagasihoidlikud. Samuti eeldasime, et kopp lüüakse maasse hiljemalt 2004 suvel. Tegelikult õnnestus alustada renoveerimistöödega aasta hiljem ehk siis käesoleva aasta juuni algul.
Eeltaotluste põhjal valiti välja 10 kutseõppeasutust, kellele anti võimalus edasises taotlusprotsessis osaleda. Otsuse aluseks oli kutsehariduse ümberkorraldamise kava ning lisaks võimalusele hoonete renoveerimisega alustada tähendas see meie jaoks jätkusuutlikuks tunnistamist. See aga on kutseharidusmaastiku korrastamise olukorras vähemalt sama oluline kui võimalus hoonete nüüdisajastamisega alustada.
Mitmele esialgu välja käidud kriteeriumile me küll ei vastanud. Esiteks ei asu me suures keskuses, aga kummaline oleks ka suurlinnas metsandust õpetada. Teiseks ei ületa meie kooli õpilaste arv europrojektis osalemiseks nõutud kriitilist taset. Samas pole põhjust valmistada metsanduse asjatundjaid rohkem ette, kui neid nõutakse.
Me pole tahtnud minna seda teed, mida paljud kutseõppeasutused on teinud ? koolitada lisaks ärijuhte jm ebamäärase erialaga inimesi. Metsanduse ja maastikuehituse spetsialistide turg on küllalt konkreetne ja vajadus nende järele küllalt lihtsalt määratletav. Paraku pole see kuigi suur. Ning õnneks ei ole peetud ka vajalikuks meid mõne teise kooliga ühendada.
Hoonete renoveerimise esimene etapp oli projektide koostamine koos vastavate uuringute ja eeltöödega. Riigihanke käigus valisime välja parima pakkuja ? AS RTG Projektbüroo Tartust. Projekteerimisperiood kestis pool aastat ja renoveerimise tööprojektid kolmele hoonele valmisid k.a. märtsis. Kokku läks see maksma ca 1,9 milj. krooni.
Teise rahastamistaotluse käesoleva projekti raames esitasime pärast tööprojektide valmimist ning selle sisuks on kooli ühiselamu nr. 2 täielik renoveerimine. Kahjuks oli riik käesoleva aasta eelarvesse kavandanud omaosalusena niivõrd väikese summa, et pärast 80 protsendi Euroopa Liidu vahendite lisamist moodustas see alla kolmandiku vajaminevast.
Ehitaja leidis puudu oleva raha
Soovisime siiski väga halvas seisukorras oleva ühiselamu tänavu renoveerida, vastasel juhul oleksime pidanud alustama avariiremontidega. Kolmandiku võrra korrastatud hoonet oleks küllalt keeruline konserveerida, et järgmisel aastal rahastamise jätkudes ka töödega jätkata. Riskisime pakkujate vähesusega ja korraldasime riigihanke klausliga, et käesoleval aastal maksame eelarves oleva summa ning ehitaja kohustub omavahenditega tööd lõpetama. Puuduva raha ? pakkumishinna ja olemasoleva vahe ? kohustusime tasuma pärast järgmise aasta eelarve avanemist hiljemalt 31. märtsiks 2006.
Õnneks olid meie kartused asjatud, konkursil osales neli ehitusettevõtet, parim oli AS Linnaehituse pakkumine 15,7 miljoni krooniga. Lepingu allkirjastasime 19. mail, tööd peavad lepingujärgselt olema lõppenud tänavu 20. detsembriks, loodame sel päeval ka lindi läbi lõigata! Tagatiseks ehitajale, et hiljemalt märtsi lõpuks puudu olev summa ka tasutakse, on rahastamistaotluse rahuldamise otsus, mis on kooskõlastatud haridusministeeriumi ja rahandusministeeriumi poolt.
Ehk siis sisuliselt Eesti riigi ausõna. Meie hinnangul on küll selline rahastamise edasilükkamine ehitise hinda suurendanud ca 0,5 ? 1 miljoni võrra, aga mis parata.
2006. a algusest saame õpilastele pakkuda nüüdisaegses renoveeritud ühiselamus samasuguseid tingimusi nagu Tartu Ülikooli üliõpilaskülas.
Õppeaasta algusest kuni ühiselamu valmimiseni tuleb õpilastel küll üsna kitsastes oludes hakkama saada. Majutame nad nimelt selleks otstarbeks tühjadena hoitud korteritesse (kolmetoalises kuni 12 noormeest). Aga neil on, mille nimel ?kannatada?.
Renoveeritud ühiselamus ootavad ees nüüdisaegsed elamistingimused, muu hulgas näiteks interneti püsiühendusega igas toas. Ühiselamutes arvutite kasutamise vastu on suur huvi ja vajadus ning lisaks tagatakse ka ligipääs kooli õpilastele avatud arvutivõrgule. Seega head võimalused e – õppe projektide käivitamiseks.
Uutes taotlusvoorudes tuleb kaasa lüüa
Hoonete renoveerimisprojektide koostamisele kulus 1,9 milj (sellest 0,3 miljonit kooli eelarvest), ühiselamu renoveerimine maksab 15,7 milj, ühiselamu sisustus hinnanguliselt 1 ? 1,5 miljonit krooni (riigihange on käimas). Napilt alla 13 miljoni jääb seega teisele hoonele ? õppetöökojale. Selle rahaga lõpuni hakkama ei saa, loodame renoveerimise jagada etappideks ning raha juurde taotleda. Kolmas hoone, õppehoone aga sellesse projekti enam kahjuks ei mahu. Renoveerimata jäävad ka võimla ja veel üks ühiselamu, mis samuti vajavad kiiret kordategemist.
Kindlasti kavatseme kaasa lüüa järgmistes taotlusvoorudes. Samas on oht, et ka 2006. aastal ei saa me kogu õppetöökoja renoveerimiseks vajaminevat omafinantseeringut riigieelarvest ja tuleb sama skeemi kasutada nagu ühiselamugi puhul. Nüüd oleme igatahes ühe positiivse kogemuse võrra rikkamad.
PRIIT KIRSIMÄE,
Luua Metsanduskooli direktori kohusetäitja