Sotsiaalasutuse vastne juhataja Hille Uus peab oluliseks hoida ajaloolise hoone väljanägemist ja hõngu ning tahab hakata seda tulevikus tutvustama ka kultuurihuvilistele külalistele. Ta loodab, et tulevikus saavad ajaloohuvilised ronida mõisahoone torni, kust avaneb ilus vaade Lustiverele, kuid selleks tuleb torn restaureerida.
20 meetri kõrgune torn on ehitatud kunagise kindlusetorni eeskujul.
“Tornist avaneb kaunis vaade Lustivere alevikule. Selleks, et huvilised saaksid torni külastada, tuleks aga teha mitmeid restaureerimistöid, muu hulgas muuta taas mõisaaegade hõnguliseks koridor, mida mööda torni pääseb, ja töödelda vastavalt siseinterjöör,” ütles Hille Uus.
Restaureerimistöödeks Lustivere mõisahoones kulub tervikuna mitukümmend miljonit krooni. “Loomulikult ei piisa selleks ainult Põltsamaa valla rahast, vaja on ka tugevat rahasüsti riigilt. Ühtlasi tuleb ära kasutada ka teisi rahastamisvõimalusi,” ütles hooldekodu juhataja.
Maja eest on hoolitsetud
Mis Lustivere mõisahoones kõige huvitavam tundub, küsin Lustivere hooldekodu juhataja Hille Uusilt, kes on hariduselt arhitekt. “Arhitektile on mõistagi huvitav maja tervikuna. Siin on oluline iga väike aken ja ukselink. See on kui meesterahva ülikond, mida ei saa detailideks harutada. Ühtlasi tuleb olla tänulik, et kunagised omanikud on maja eest hästi hoolitsenud ning see pole ka olulisi kahjustusi saanud,” rääkis Uus.
Ringkäigul mõisahoones näitas Hille Uus eesruumis paiknevaid barokseid uksi ja samas stiilis puittreppi, mis viib ülemisele korrusele. Mõisa saalis hakkasid silma kaminahi ja tavaline ahi uhkete figuuridega. Ahjudel on omapärased maalingud.
Mõisarahva muusikahuvist annab märku tiibklaver, mis praegu küll korrast ära. Kui raha oleks, võiks mõistagi hakata mõtlema ka selle restaureerimisele,” rääkis hooldekodu juhataja.
Palmisaaligi võiks taastada
“Kunagiste ürikute põhjal oli Lustivere mõisahoones ka kaunis palmisaal, millest praegu järel vaid vundamendifragmendid. Palmisaali võiks ka taastada, kuid seda ei saa teha enne, kui on leitud mõni foto,” rääkis Hille Uus.
Muinsuskaitsedokumentidest võib lugeda, et esimesed teated Lustivere mõisast pärinevad 1552. aastast. Pärast Põhjasõda 1725. läks Lustivere mõis kingitusena von Wolffidele ning alates 1856. aastast von Wahlide suguvõsale. 18. sajandil valminud barokne peahoone lammutati 1870. aastate algul. 1875. aastal valmis härrastemaja, mille projekteeris baltisaksa arhitekt ja arhitektuuriajaloolane Reinhold Guleke (1834-1927), kes töötas ka Pärnu linnaarhitekti ja Tartu Ülikooli arhitekti ja ehituskunsti õppejõuna.
JAAN LUKAS
