Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum korraldas Tartus väntorelifestivali, kus kaunist muusikat võis kuulata Raekoja platsi laval, tänavatel, parkides ja kohvikutes. Laste rõõmuks musitseerisid leierkastimängijad ka mänguasjamuuseumi hoovis. Klassikalise muusika nautlejad said osa Jaani kiriku väntorelikontserdist.
Viiendat korda peetud väntorelifestival tõi kokku 30 esinejat kuuest riigist. Pille oli igasuguseid – väikeseid ja suuri, ostetud ning oma kätega meisterdatud, erinevate maalingute, nikerduste ja kaunistustega. Väntoreli tööpõhimõte on lihtne: oreli sees on lõõts, millele tuleb käega hääl sisse vändata. Muusika on talletatud erinevalt. Vanematel pillidel kasutatakse perfokaarte meenutavaid augustatud paberirulle.
Nüüdisaegsete väntorelite seas leidub aga elektroonilisi muusikariistu, kus lood on salvestatud mälukaardile. Näiteks Rootsist pärit väntorelimängija Robert Lerbro ehitas oma pilli nii, et kombineeris vanad paberirullid nüüdisaegse tehnoloogiaga.
Kontsert mänguasjamuuseumis
Tartu Mänguasjamuuseumi hoovis rõõmustasid muusikud väikeseid kuulajaid erinevate lastelauludega. Kõigi pisikeste lemmikuks osutus Pipi Pikksuka laul. Rootsist pärit Hans Westberg ja Rose-Marie Fristedt nägid välja nagu tõelised Astrid Lindgreni raamatutegelased.
Stiil on väntorelimängija juures ülimalt oluline. Originaalsed kostüümid sobisid ideaalselt vanaajahõngulisse muuseumi. Nende duo nimi on Positive Rosa. Muusikat teevad nad klassikalise Berliinist ostetud väntoreliga. Pill on umbes kümme aastat vana ning selle väärtus on 5000–6000 eurot. Hans rääkis, et Rootsis on ainult kuus-seitse väntorelimängijat. Lisaks Pipi laulule on igal õigel Rootsi väntorelimängijal valikus midagi ABBA repertuaarist.
Lapsed kilkasid ja sõitsid karussellil – luigel, paadil, hobusel ja vankril. Kordamööda lükati hoogu. Kui jaks otsa sai, tulid vanemad appi. Keerlemise saatel mängis Klaus Unger Saksamaalt rongilugusid. Tal on oreli ühes külgsahtlis varuks üheksa ja teises 15 koltunud paberirulli. Need on 25 aastat vanad. Klaus reisib palju. Juba paari nädala pärast on tal tarvis olla Sloveenias, septembris aga Ungaris. Tema rinnas olevatelt märkidelt võib lugeda, et ta on nii Saksa kui ka Ühendkuningriigi väntorelimängijate klubi liige. Klausi pill on 25 aastat vana ja see on ise ehitatud.
Eestist kaks esindajat
Repertuaaris on uued ja vanad lood, klassikat, palju jõulumuusikat. Isegi The Beatlesi “Ob-La-Di, Ob-La-Da” on olemas. Mehe lemmiklugu on “Zirkus Renz Galopp”, mis on ka kuulajate hulgas väga populaarne ja seda saab ka jõuluajal mängida. Klaus rääkis, et jõuluturul mängimiseks tuleb väntorel päev varem garaaži jahenema viia, sest kui on väga külm, siis mängib orel esimene tund halvasti, seejärel aga järjest paremini.
Eestist oli esindatud kaks väntorelimängijat – Ott Valk ja Risto Lehiste Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist. Sealt pärines ka Eesti ainus väntorel, 2006. aastal Saksamaalt ostetud muusikariist. Pill toodi festivaliks Tartusse, kus Ott Valk sellel kõigile eestlastele tuntud Kungla rahva loo maha väntas.
Lisaks Tartule andsid muusikud kontserte veel Rakveres, Põltsamaal, Viljandis ning Tallinnas.
i
MARGE TASUR
