Suur mitme tiivaga hoone Tabivere aleviku keskuses, kuhu lisaks lasteaiale, vallavalitsusele ja raamatukogule veel mitu olulist asutust ära mahub, on vähemalt korra kuus kohvi- ja koogilõhnu täis. Liikumist ja jutukõmagi on tavapärasest rohkem, kui eakateseltsing Lumeroos siin kokku saab.
i
Tabivere eakamal rahval, kes kodunt välja tulemist, suhtlemist ja laulu-tantsu elu loomulikuks osaks peab, on vedanud. Siia, kolhoosi ajal suure piirkonna lasteaiaks ehitatud hoonesse saadi päris oma toad, kuhu nüüd juttu ajama ja näputööd tegema mahub, aga kus ansambliproovi ja võimlemistunnigi ära pidada saab. Siin on veekraani ja külmkapiga varustatud kööginurk, siinsetesse kappidesse on kodudest nii palju nõusid tassitud, et jätkuks või pulmarahvale. Mööblitki on lahedamatel aegadel vallavalitsuse toel juurde muretsetud.
i
Lookas laud ja kasulik tutvus
Lumeroosi ühislauas rikutakse reeglit, et söögipoolist tuleb kaasa võtta enam-vähem sellises koguses, millest endal jaks üle käib, traditsiooniliselt ja krooniliselt. Ikka on nii palju salateid, kooke, hoidiseid ja muud head-paremat kaasa tassitud, et peo lõppedes suur vaidlus käib, kes vähe sõi ja kes veel üht-teist tingimata maitsma peab.
Oktoobrikuine kokkusaamine on selle hooaja esimene ja päevakava tihe. Külla on kutsutud raamatukogu juhataja Anne Aunap. Anne on tõeliselt „kasulik tutvus“, sest ta toob ikka kaasa ka uusi raamatuid, loeb neist köitvamaid lõike ette ja vormistab huvi pakkunud raamatu sealsamas soovija nimele äragi. Samuti pole ta paljuks pidanud kirjavara oma valdustest kohale tassida, et kiire temaatiline näitus korraldada. Seekord on huviorbiidis kokaraamatud.
Kirev kava ja emotsionaalne reisijutt
On ju teada, et kes kodunt välja tulla viitsib, võtab rõõmuga osa ka huviringidest. Mitmed memmed ja mitte veel väga memmed on aastaid tegevad Liidi Vaino juhendatavas lauluansamblis. Kui Liidi akordioni sülle tarib, kogunetakse tema kõrvale, et varem õpitud ja uuemaid viise üles võtta. Need, kes ansamblis ei käi, aga sõnu-viise teavad, laulavad laua taga kaasa.
Elvi Karusel, keda seltsingulised oma poeediks kutsuvad, on üht-teist öelda levima kippuva vingumistõve teemal. Värsivormis kutsub Elvi üles nägema rohkem looduse ilu ja mitte pidevalt rahapuudust kurtma. Paindliku mõttega värsisepana on tal salm kui varnast võtta ka siis, kui üks eakas proua midagi ekstra endale sünnipäevaks lugeda palub. Koos tähistataksegi alati ära kõikide seltsinguliikmete sünnipäevad — ikka lillede ja lauluga. Õnnitluslaule on ühislaulude sõnadekaustades, mis kohvilaudadel tarvitamiseks valmis, üsna mitu.
Kui sõna saab palju käinud ja näinud Maila Valt, teab kuulajaskond, et üks emotsionaalne reisijutt sealt nüüd tuleb.
Maila käis kevadel Pariisis ja sealsed vaatamisväärsused on tõesti „ah ja oh“, nagu ta ise väljendub.
Paraku jäi tema kojupöördumine Islandi tuhapilve levimise aega ja nii tuli elu pikim bussireis ette võtta. „Vingerdasin natuke, aga ellu jäin ja tore oli,” tunnistab vapper proua, kel aastaid üle seitsmekümne.
Laudade ümber käivad käest kätte nii Pariisi-fotod kui ülesvõtted seltsingurahva suvisest sõidust Peipsi kanti. Seltsingu eestvedaja Viive Aunap on tegusalt universaalne: suvistel traditsiooniks saanud ekskursioonidel on ta peakorraldaja ja jõugu juht, aga ka lahke fotograaf, kes soovijate isiklike albumite tarviski pildid ära tellib.
i
Tantsides ja võimeldes
Memmede tantsurühm Vokiratas on oma juhendaja Liia Koortsi eestvõttel mitu uut tantsu selgeks õppinud ja oma rahvale esinemine käib ka peaproovi eest, sest eks suuremaid ülesastumisi tule talve jooksul ka rahvamajas ette.
Kerges rambipalavikus on võimlemisringi juhendaja Milvi Maisla, kes lisaks iganädalaste trennide juhendamisele oma rühmale ka esinemiskavad koostab ja selle tarvis muusika valib.
„Meil oli paari aasta eest vabaajakeskuses võimlemisrühm päris-juhendajaga, aga tema tervis hakkas loksuma ja ta ei tulnud enam. Siis ma ütlesin naistele, et hakkame ise siinsamas võimlema. Meid käib trennis umbes 12, aga mõned ei taha esineda ja mõnel polnud täna aega. Siin on meid täna vähe. Ma olin haiglates ja sanatooriumides olles juba varem enda tarbeks harjutusi meelde jätnud ja üles kirjutanud. Ostsin ka raamatu „Võimle terviseks”, kus on harjutusi mitmete haiguste leevendamiseks. Kirjandust võimlemise kohta on mulle toonud mitmed head tuttavad ja seda olen saanud ka meie perearstilt Minija Pääslaselt,“ räägib Milvi, kust võttis julguse teistele treeneriks hakata.
Ja ongi võimlemisrühma etteaste aeg. Milvi krapsab püsti, torkab õige kasseti mängijasse, liitub ka ise rühmaga — ja juba liigutakse nii temperamentsema kui melanhoolsema muusika rütmis. Viimase numbri ajal laulab Olev Vestman leivast ja loo lõppedes toob Milvigi lagedale suure omaküpsetatud koduleiva!
Kuigi leib isegi maiuse ette läheb, on virk perenaine lisaks veel suus sulava maksapasteedigi valmis võlunud.
i
Rohkem naisteklubi
Seltsingulised on kõik õrnemast soost, mehi satub kampa harva ja kindlasti mitte sellepärast, et nad kõigis kodudes puuduksid. Miks mehed kodus istuda eelistavad, küsin seltsingu eestvedajalt Viivelt.
„Kes teab, ehk tahavad hoopis naised vahel ka üksi kodunt välja pääseda,” vastab tema naljaga pooleks. Viivelt kuulen ka, et eakate klubi asutati juba vana rahvamaja juurde ja Saadjärve kolhoosi päevilgi tegutses pensionäride klubi.
„Mäletan, et vanas rahvamajas oli klubi eesotsas Aino Feiman. Siis valitigi seltsingu nimeks Lumeroos. 15. aprillil 2001 oli Lumeroosi viimane pidu vanas rahvamajas, sama aasta mais põles maja maha. Siis jäi tegevus soiku kuni 2004. aasta alguseni, mil Liidi Vaino asju ajama hakkas, et klubi uuesti tegutsema saada.
6. veebruaril 2004 tuldi esimest korda uuesti kokku. Alguses oli nimekirjas liikmeid umbes 30, siis vahepeal üle 40. Viimastel aastatel on aktiivseid osalejaid olnud 30 ringis. Eks inimesed saavad vanemaks, tervis halveneb ja ei suudeta enam välja tulla. Mõned käivad meiega koos ainult suvisel reisil, mõned võimlemistunnis. Uued liikmed on oodatud, kuid neid on viimastel aastatel vähe juurde tulnud.
Liikmemaks on seltsingul sümboolne ja seda maksavad vaid need, kes ka pidudest osa võtavad. Valla eelarvest oleme saanud rahalist toetust transpordiks ja ürituste korraldamiseks, samuti väiksemate asjade soetamiseks. Kõige tänuväärsem on see, et vald on meile võimaldanud ruumid, kus paari aasta eest ka remont tehti,” räägib seltsingu eestvedaja Viive Aunap, rõhutades, et organisatsioonil on kuueliikmeline juhatus, kes asju otsustab, ja on lihtsalt nii välja kujunenud, et temal suurematel ettevõtmistel ninamees olla tuleb.
November on teatavasti martide-kadride ringilippamise kuu ja seltsingulisedki saavad veel enne advendiaja algust kokku. Võimlemistreeneril Milvil löövad mõtte juures, milliseid ulakusi ja kostüümiesitlusi tema „jüngrid“ sel puhul korraldada võiksid, juba praegu silmad särama.
KAIE NÕLVAK
