Ja jälle tulid talv ja lumi Pala vallale ootamatult. 29. novembri hommikul pärast 45-minutilist hoogsat lumelabidaga vehkimist sai vallakodanikule üks asi väga selgeks: tema auto ei liikunud endiselt mitte ühtegi sentimeetrit ei edasi ega tagasi ja tööle hilinemine oli kindlamast kindlam.
Pärast paari telefonikõnet naabritele sai selgeks ka see, et vallal on selle talve lumetõrje korraldamata ja abi pole kusagilt oodata, sest ka valla kodulehel puudub info selle kohta, kes ja kus sellel talvel lumetõrjet teeb.
Mis siis ikka, vallakodanik helistas vallamajja. Et asjaga tegelevat ametnikku ei olnud parajasti majas, suunas vallasekretär kodaniku kõne otse vallavanemale Jozsef Weinrauchile. Uhke tunne oli…no et kodanik saab kohe vallavanema endaga asjast rääkida.
Aga kukkumine oli valus, sest tegelikult oli kodanik ikka väga valesti teinud, et üldse julges helistada ja aru pärida. Sest vallavanema arvates ei olevat lund veel piisavalt, et sahka välja saata ja üleüldse — see lumehunnik, kuhu vallakodanik kinni jäi, on ju tema enda territooriumil.
Aga vallakodanik ja veel teinegi samasse leibkonda kuuluv sama valla kodanik tahavad igal hommikul tööle sõita ja õhtul tagasi oma koopasse pugeda, et hommikul jälle minna.
Kodanik on siiamaani sinisilmselt arvanud, et vald teenib oma elanikke. Vale puha. Vähemalt Pala vallas on vallamajja asja ainult ametnikel.
See kõne vallamajja oli kodanikule tubliks õppetunniks… Ta sai teada, et ka vallavanem võib olla ebaviisakas, ülbe ja lihtsalt kodanikku pikalt saates kõne ära lõpetada.
Kodanik mõtles ja otsustas, et selle aasta jõulude ajal võtab ette kirikutee ja viib sinna küünla ja palub taevaisa, et see saadaks Pala vallale uue ja toreda vallavanema. Rohkem kingitusi ei tahagi.
KAJA AASJÕE, Pala valla Kokanurga küla elanik
