Tavaolukorras töötamiseks on Eestis lumekoristustehnika olemas, pruugib aga juhtuda taolistel ekstreemolukordadel, nagu oli pühapäeval ja esmaspäeval, kui olemegi jännis.
Seda on rahvusringhäälingule antud intervjuus tunnistanud ka maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus. Mõelge ise: aktsiaseltsil Vooremaa Teed oli Põltsamaa piirkonnas kasutada lumetõrjeks neli sahkautot, kaks teehöövlit, kaks laadurit ja kolm traktorit, Jõgeva piirkonnas oli töös neli autosahka, kaks teehöövlit, kaks laadurit ja traktor ning Mustvee piirkonnas kolm autosahka, kolm teehöövlit ja traktor Kirovets. Eriolukordade puhul on vaja lisatehnikat. Väga hea, et teised teedefirmad ja põllumajandusettevõtted tulevad raskel ajal appi. Kuid kõikidel on ka oma töö.
Nii võiski juhtuda, et osadel valdadel tuli lisaks oma teedele aidata lahti lükata ka riigiteid. Sest inimesed poleks muidu koju pääsenud.
Hämmastab, et osad bussifirmad suudavad teehooldajatega koostööd teha ja osad ei suuda. Kuidas muidu selgitada esmaspäevast olukorda, kus Kurista, Kuremaa ja Siimusti lapsed olid küll Jõgevale kooli saanud, kuid koju tagasi polnud neil enam võimalik minna.
Ega koolijuhtidelt ja õpetajatelt saa ka nõuda, et nad kõiki kodusid läbi hakkaksid helistama ja teatama, et ärgu lapsed seekord kooli tulgu, nad ei pruugi koju tagasi saada. Kui meil kõva külma puhul on üsna täpselt kindlaks määratud, millal peab kooli tulema ja millal mitte, siis tuisu kohta reegleid pole. Jällegi aitaksid kokkulepped.
Talv on ees. Millised tulevad ilmad, pole teada. Püüdkem siis koos ikkagi olulistes asjades kokkuleppele jõuda, et lapsed ei peaks tuisu ja külma käes kannatama.
27. november 2008
