Läänemere lained on muistsetest aegadest Eestimaa rannikut uhtunud. Kord pahurana vetevahus, kord rahumeelset taevasina endas kandes. Merevee ääretu avarus ja võimalused on pakkunud siinsetele elanikele kaitset, edendanud majandust, suhtlust ja silmaringi ning pakkunud toitu lauale. Samas on meri olnud aga ka ohu allikas ja mereäärsete rahvaste eraldaja paljudest teistest riikidest.
Meie esivanemad on siinsel mitmekesise loodusega maal elanud juba aastatuhandeid. Siin on kujunenud ja arenenud keel ning kultuur, siin on haritud maad, püütud kala ja kütitud ulukeid, siia on rajatud hooneid ja teid.
Rahvaste rändamine, vallutussõjad ja näljahädad on meid korduvalt räsinud ja mõnikord hääbumise piirini viinud. Siiski on ellujäänutel alati jätkunud meelekindlust raskustele vastu seista ja homses lootusekiirt näha.
Meie maakonnast pärit poetess Anna Haava jättis meile oma viimases luuletuses, mis kirjutatud 1954. aastal, sügava sisu ja lootusekiirega read:
Et kindlaks jääks eestlane isade maal,
et üks oleks usk ja keel ja meel,
et vend annaks vennale armus kätt,
et juurduks ausus ja mehine meel.
20. augustil taasiseseisvunud Eesti võttis taas suuna integreerumisele demokraatlike Euroopa riikide perre. Täna tundub vaba liikumine paljudesse riikidesse loomulikuna, kuid mäletame veel aegu, mil tuusikuid pilgu heitmiseks raudse eesriide tagusesse maailma jagati vaid valitutele.
Oleme lühikese ajaga astunud suure sammu edasi majanduslikus arengus ja veelgi pikema ajaruumi läbinud oma mõttemaailmas. Oleme iseseisva riigina usaldusväärsed partnerid kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. Eurotsooni pääsemine on järjekordne tunnustus meie riigile ja rahvale.
Läänemeri jääb edaspidigi meie kaldaid uhtuma, nii nagu ta uhub teistegi selle mere kallastel paiknevate riikide kaldaid. Ja kuigi meri näitab aeg-ajalt oma iseloomu ja võimu, vahutab ja tormitseb, on ta siiski kujunemas rahumereks, mis ühendab tema kallastel elavaid rahvaid. Anname meiegi eestimaalastena oma võimetekohase panuse rahu tagamisse regioonis ja kogu maailmas. Aidates rasketel hetkedel teisi, usume, et vajalikul hetkel saabub abi meilegi. Koostöös teiste rahvastega rajame kindlustunnet oma kodule, riigile ja rahvale.
Mäletame ja tunnustame kõiki neid, kes andsid oma panuse vabadusliikumisse ja võimaldavad meil elada oma esiisade vabal maal. Tulihingelisi laulva revolutsiooni kangelasi ja otsusekindlaid ülemnõukogu saadikuid, kes julgesid hääletada vaba ja demokraatliku riigi eest, on ka meie maakonna rahva hulgas.
Austame nii neid, kes olid vajalikul hetkel eesliinil, kui kõiki oma inimesi, kes hoidsid pimedatel aegadel ennastsalgavalt alles vabaduse aadet ja seisid kaljuna selle kaitsel.
Õnnitlen taasiseseisvumispäeva puhul.
VIKTOR SVJATÕSEV, maavanem
