Kel pole kujutlusvõimet, pole ka tiibu. Kujutlusvõime viib meid sageli maailmadesse, kus me pole kunagi käinud. Aga ilma selleta ei lähe me kuhugi.
Tänavu 1. jaanuaril algas Eestimaal lugemisaasta. Lugemisharjumus saab alguse kodust ja koolist. Osa Jõgevamaa koole avab lugemisaasta
Lugemisaasta ettevalmistused aga algasid märksa varem. 27. novembril said Jõgeva Ühisgümnaasiumis kokku maakonna koolide eesti keele ja kirjanduse õpetajad, et arutada eesootava üle. Oma nõu ja mõtetega olid toeks haridusnõunik Heiki Sildnik Jõgeva maavalitsusest, haridustöö peaspetsialist Helle Kajaste ja abilinnapea Mihkel Kübar Jõgeva linnavalitsusest ning raamatukogutöötaja Ene Lõoke Jõgeva Gümnaasiumist.
Lugemine on hariv ajaviide
Milleks on lugemisaastat vaja? Eesmärk on tuua inimesed, eelkõige noored, tagasi raamatute juurde. Selgitada, et lugemine on nauding ja hariv ajaviide, et lugemisoskus on vältimatu hariduse, elus toimetuleku ja edasimineku alus, sest pakub sügavale süüvimise naudingut.
Kokkusaanute arvates tingib lugemisaasta vajalikkuse püüe meelelahutuse poole pöördunud inimesi raamatute juurde tagasi tuua.
Nii muretseb Voore Põhikooli emakeeleõpetaja Eve Koch: “Väga vähestes kodudes on raamatuid. Pigem peetakse lapse arengus kõige tähtsamaks koduarvuti ja interneti olemasolu.”
Ometi ei asenda lugemist miski, sest nimetatud tegevus arendab sõnavara, laiendab maailmast ja elust-olust arusaamist, annab teadmisi, õpetab mõtlema, analüüsima ja argumenteerima. Lugemine on nauding, omaenese fantaasia rakendamine valmispiltide tarbimise asemel. Ehk ei olegi pildikeel halb, nentisime lugemisaasta projektijuhi, kultuuriministeeriumi kirjandusnõuniku Krista Ojasaare arvamusele toetudes, aga halb on see, kui pildist kaugemale ei minda, libisetakse mööda pinnapealseid tähendusi ega suudeta enam allteksti ega sügavamaid kihte näha.
Oluline koostöö
Lugemisaasta ettevõtmistesse on kaasatud kõik kirjanduse ja lugemisega seotud organisatsioonid: Eesti Lugemisühing, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Eesti Rahvusringhääling, Eesti Kirjanduse Teabekeskus, Eesti Instituut, Eesti lastekirjanduse keskus, Eesti Kirjastuste Liit, Rahvusraamatukogu, rahvaraamatukogud…
Olulisim lugemisaasta korraldamisel on organisatsioonide koostöö, seetõttu jääb loota, et koolides, kus on olemas kooliraamatukogud, tuleb initsiatiiv sealt.
Väärtustada iga lugemiskogemust ja korraldada sellest lähtuvalt üritusi igale maitsele.
Korraldada erinevaid meediakampaaniaid (klipid raadios ja teles, printreklaam …, et lugemisaasta idee ja sündmused jõuaksid võimalikult paljudeni.
Pöörata põhitähelepanu pikaajalistele projektidele, mis lugemisaastal alguse saavad ja siis edasi kestavad.
Jõgeva maakonna üleriigilised ja maakondlikud üritused
*Ülevabariigiline gümnaasiumiõpilaste kõnelaager ja kõnevõistlus “Kuldsuud Põltsamaal“ – kõnelaagris loetakse ja arutatakse esinemistekstide üle, etendatakse etüüde ja õpitakse end väljendama ning võisteldakse — 26.-28. veebruarini.
*Üleriigiline koolinoorte Carl Robert Jakobsoni kõnevõistlus Tormas “Isamaa on meile püha” – loetakse Carl Robert Jakobsoni isamaakõnede ja Eesti ning eestlaste tänapäevaelu kajastavaid tekste, mille põhjal valmib 2 kõnet: Carl Robert Jakobsoni isamaakõne põhjal koostatud ja omaloominguline “Eesti elab“. Osalevad Carl Robert Jakobsoni elutööga seotud maakonnad: Jõgeva-, Viljandi- ja Pärnumaa – 6. märtsil.
*Üleriigiline Jõgevamaa Jakob ja Juhan Liivi luulekonkurss – 18. märtsil.
*Jõgeva maakonna 9.-12. klasside õpilaste kirjanduskonverents “Film – jätk kirjandusele“, kus õpitakse süvitsi suhtlema kirjandusteosega, et olla uue loojad. Külalisõpetaja on tuntud filmirežissöör Rasmus Merivoo Eesti Kinoliidust. – 8. aprill.
*Üleriigiline gümnaasiumiõpilaste meediakonverents – loetakse meediatekste, mille põhjal valmivad uurimistööd, mida üksteisele esitletakse, nende üle arutletakse, võisteldakse, kohtutakse ajakirjanikega – 15. aprillil.
*Võtikvere raamatuküla – raamatulaat, kus kohtutakse kirjanikega, tutvustatakse raamatuid, arutatakse loetu üle, toimub soodusmüük, väärtustatakse raamatut ja lugemist – august.
*Betti Alveri luulekavade konkurss “Tähetund“ – keskkooliõpilaste võistlus etteantud teemal – 19. ja 20. novembril.
*Jõgevamaa koolinoorte lugemisaasta lõpuüritus “Koolinoored ja maakonnaleht Vooremaa” – loetakse ajakirjandustekste, toimub esseekonkurss, kohtutakse ajakirjanikega, sõlmimaks harivaid, üksteisele kasulikke sidemaid noore meediakasutaja ja kohaliku maakonnaajalehe vahel, et kasvaks lugemisteadlikkus ja nüüdisajastuks leht – 12. novembril
*Üleriigiline lugemissündmus “Baturini õhtu”, juhib vabakutseline Marek Vahula, kohtutakse kirjanikuga, viiakse läbi esseekonkurss, keskendutakse armastusromaanile “Noor jää” – 2. detsembril.
Nagu näha, on lugemisaasta tegemiste raskuspunkt nihkunud kooli ja piirkonda, mis on ka ootuspärane, sest vaid ise saame kõige paremini midagi ära teha meid vaevava probleemi – väheneva lugemuse lahendamisel. Eesmärk on laiendada lugemisest rääkijate ringi, näiteks kohalikud tippsportlased, ettevõtjad, omavalitsustöötajad. Samuti kaasata kooli kõiki õpetajaid.
Koolide kodulehekülgedel võiksid olla lugemisaasta lingid, mis kajastavad tehtut. Koolide raamatukogujuhatajad ning ka õpilased ning õpetajad võiksid seal teistega oma lugemiselamusi jagada.
Õpetajad ja õpilased võiksid kodudest ära tuua raamatud, mida ei nad ei vaja, ja jagada need soovijatele.
Maakonnaleht Vooremaa soovib oma töösse kaasata maakonna koolinoori, kes on valmis uuteks väljakutseteks ning kel on olemas ajakirjandushuvi. Plaanis on iga kuu viimase nädala noorteleheküljel avaldada ühe maakonna kooli õpilaste kirjutatud lugusid, kui vaid oleks tehasoovijaid.
Maakonna tuntud inimesed võiksid tutvustada oma lemmikraamatuid Vooremaa veergudel.
Lugemisaasta puhul on oodatud kirjanikud kõigisse maakonna koolidesse (Jürgen Rooste, Jan Kaus). Selleks ootame vabariigi kultuuriministeeriumi ettevõtlikkust ja abi.
Lapse saame raamatu juurde eelkõige isikliku eeskujuga. Lugegem siis kõik alanud aastal enam, sest raamatuid lugedes me suhtleme ühelt poolt küll raamatuilmaga, teisalt on see aga dialoog iseendaga ja selle dialoogi kaudu oma mina ehitamine.
iii
HELGE MARIPUU, Jõgeva maakonna eesti keele ja kirjanduse ainesektsiooni esimees
