Viimasel ajal kiputakse kurtma selle üle, et lapsed ei loe. Jõgeva Ühisgümnaasiumi kuuenda klassi tüdrukud Triinu Hordo ja Aana-Liisa Kaste ning viiendas klassis õppiv Mirjam Võsaste pole aga mitte lihtsalt agarad raamatulugejad, vaid vaat et eesti uuema lastekirjanduse spetsialistid: nad said hiljutisel üleriigilisel lastekirjanduse viktoriinil „No mis elu see on… ilma raamatuta!” 29 punkti 30st võimalikust ning tulid ülekaalukalt võitjaks.
Et tänavusel viktoriinil edukalt osaleda, tuli tüdrukutel läbi lugeda terve kuhi Andrus Kiviräha, Kristiina Kassi, Piret Raua, Jaanus Vaiksoo, Kätlin Vainola, Aino Perviku ja Jaan Rannapi proosaraamatuid ning Leelo Tungla, Ilmar Trulli, Jaanus Vaiksoo ja Ott Arderi luuleraamatuid. Põltsamaal maakonna keskraamatukogus toimunud maakonnavooru võitmine polnud nende jaoks raske ülesanne ja ka üleriigilisele viktoriinile maakonda esindama minnes tundsid nad end üsna kindlalt, sest eeltöö oli hästi tehtud.
„Raamatute muretsemise ja ülesannete jagamisega said tüdrukud ise hakkama,” ütles võistkonna juhendaja õpetaja Inga Reinumägi. „Mulle kohe meeldivad sellised lapsed, kes ise aktiivsed on.”
Üleriigiline viktoriin toimus Tallinnas Eesti Lastekirjanduse Keskuses 2. aprillil, rahvusvahelisel lasteraamatupäeval ning sellel osalesid kümne maakonna esindused. Lisaks faktiteadmisi nõudvatele küsimustele vastamisele tuli võistlejatel täita nutikust ja loovust eeldavaid ülesandeid. Näiteks tuli leida kahekümne maalingutega dekoreeritud tooli seast see, mille kujundajaks on kirjanik ja kunstnik Kristiina Kass. Aana-Liisa meelest polnud see sugugi raske.
„Raamatuillustratsioonide järgi tean, et Kristiina Kass joonistab kõigile oma tegelastele omapärased ümmargused kassisilmad. Kui sellised ka ühelt toolilt leidsin, teadsin kohe, et see ongi tema maalitud,” ütles Aana-Liisa.
Eriti õnnestus Aana-Liisal hiilata aga siis, kui tuli iseloomustada üht tegelast Kristiina Kassi raamatust „Samueli võlupadi” — kas seda tegelast kirjeldades või temaks kehastudes. Kui enamik võistkondi valis lihtsama, st kirjeldamise tee, siis Jõgeva Ühisgümnaasiumi tüdrukud said maha minietendusega, milles Aana-Liisa kehastas kurja geograafiaõpetajat proua Varest ning Triinu ja Mirjam olid tema õpilased. Et loodus Aana-Liisat heade näitlejavõimetega õnnistanud on (ta on etlejate konkurssidelgi edukas olnud!), sai publik paugupealt aru, keda ta kujutab.
Puuduks pinge
Kui lõpuks punkte kokku lööma hakati, selguski, et Jõgeva tüdrukutel oli kolmekümnest võimalikust puudu vaid üks. Esikoha auhinnaks said kõik kolm „Eesti lasteluule kuldraamatu”, mis on üks tõeliselt ilus ja väärtuslik raamat. Omamoodi auhinnaks oli ka võimalus tutvuda vahvas vanalinnamajas asuva Eesti Lastekirjanduse Keskusega, kus on rikkalik lasteraamatukogu, vanemat kirjandust sisaldav varakamber, kunstisaal ning pööningule sisustatud lugemistuba.
Inga Reinumägigi tunnistas, et luges tüdrukutega koos viktoriiniks valmistudes läbi mitu sellist raamatut, mis muidu võib-olla lugemata oleksid jäänud.
„Kristiina Kassi ja Piret Raua raamatutest sattusin tõelisse vaimustusse: kuidas nad küll oskavad kirjutada nii, et huvitav on nii lapsel kui ka täiskasvanul!” kiitis Inga Reinumägi. Et ta ise pidi mõlemal võistluspäeval koolis tunde andma, käis nii Põltsamaal kui ka Tallinnas tüdrukutega kaasas hoopis Jaana Koppel Jõgeva linnaraamatukogu lasteosakonnast, kellega Triinul, Mirjamil ja Aana-Liisal kui tublidel lugejatel ammusest ajast head suhted on.
Muinasjutt ja maskid
„Kui mõni laps ütleks ilmselt, et „Mis elu see on raamatuid lugedes!”, siis need kolm tüdrukut ütlevad kindlalt: „Mis elu see on ilma raamatuta!”. Nad on tõesti tublid lugejad ning nutikust ja loovust jätkub neil samuti,” ütles Inga Reinumägi.
Õpetaja sõnu kinnitab asjaolu, et Mirjamil tuli juba kaks päeva pärast lastekirjanduse viktoriini uuesti Tallinna sõita, sedakorda koos vanematega. Tal oli nimelt au võtta Tallinna Raekojas vastu Sten Roosi nimelise muinasjutuvõistluse kolmas preemia. Lugu „Vetevalla mängud”, milles peetakse veealuseid olümpiamänge ning kus tegutseb teiste hulgas üks Hermani-nimeline spioonikalduvustega kala, saab lugeda ajakirja Hea Laps aprillinumbrist. Möödunud aastal sai Mirjam samal võistlusel eripreemia.
Eesti Lastekirjanduse Keskus ei korraldanud aga lastekirjanduse päeva puhul mitte ainult viktoriini, vaid kuulutas välja ka Edgar Valteri loodud või kujutatud tegelaste maskide meisterdamise konkursi. Selle võrdväärsete võitjatena tunnustati kahtkümmend kaheksat meisterdajat, kelle hulgas olid ka kaks Laiuse Põhikooli õpilast — Piia Prigita Pärtin ja Stella Ingrit Liinamäe, kes õpivad vastavalt kuuendas ja viiendas klassis ning keda juhendas Kassikese ja Kakukese maski tegemisel õpetaja Anne Maarand. Viimane võttis kolmanda veerandi viimasel koolipäeval kaasa mõned papptaldrikud, munakarbid koonuks ja nokaks ning efektlõngast kampsuni tükid nahaks ja sulestikuks ning küsis, kes tahaks maskid valmis teha. Piialt ja Stellalt ta tegelikult jaatavat vastust lootiski, sest just nemad on ühed aktiivsemad kunstiringis käijad. Tallinna auhindade järele tüdrukud 2. aprillil minna ei saanud, küll aga läheb paremate maskide näitus poolest maist Eestimaa peale ringlema ning jõuab loodetavasti ka siiakanti.
iii
RIINA MÄGI
