Suurem osa Jõgevamaa baare-restorane aga suitsetamisruume ehitanud ei ole. Põltsamaal tegutseva Hullava Naise Pubi omaniku ja juhataja Viljar Päivili sõnul pole praegu ümberkorraldusi tehtud ega plaanita teha ka lähitulevikus.
“Ümberkorraldusteks pole ruumi poolest võimalusi, juurdeehitis ning sinna juurde kuuluv ventilatsioon läheksid liiga kalliks,” ütles ta.
Klientide arvu olulise vähenemise pärast Päivil ei muretse.
“Osa kliente kindlasti lahkuvad meilt, kuid samas tuleb juurde neid, kes ei suitseta,” arvas ta.
Harjutanud varakult
Jõgeval asuv Sinu Pubi on oma kliente suitsetamiskeeluga harjutanud juba jaanuarikuust ? sellest ajast alates on baaris kuni kella seitsmeni õhtul olnud suitsetamine keelatud. Pubi omaniku Tõnu Jalakase sõnul pole kliendid siiani kurtnud, siiski ei välista ta võimalust, et suitsuruum tulevikus ehitatakse.
“Rahalised ja ruumilised võimalused ümberkorraldusteks on olemas. Kui eraldi ruumi on vaja, siis mõtleme selle peale,” lubas Jalakas. “Praegu pole veel turu-uuringuid tehtud ning me ei tea, kas suitsuruumi üldse vaja ongi.”
Adavere Tuuliku söögikohal on aga suitsetamiskoht olemas. Suuri ümberkorraldusi tuuliku omaniku Arvi Solli sõnul teha vaja polnud ? tuuliku üks korrustest muudeti suitsetajatele sobivaks. “Ventilatsioon on seal piisavalt hea, suuri kulutusi eraldi suitsetamisruumi sisseseadmisega seega ei kaasnenud,” ütles Soll. “Tuleb osta vaid spetsiaalsed veega tuhatoosid, et suitsetajad hoonet põlema ei paneks. Suitsuruumi jäävad nad ju üksi, ilma teenindajateta.”
Solli arvates on suitsuruum vajalik, kuna inimesed arvatavasti puhtalt keelu pärast suitsetamist ei lõpeta. Samas leiab ta, et ega klientide arv oluliselt ka siis väheneks, kui suitsutuba poleks.
“Inimesed peavad ju kuskil sööma, ainult sellepärast, et söögiruumis suitsu teha ei saa, ei jäta keegi tulemata,” on ta veendunud.
Eesmärk kaitsta mittesuitsetajaid
Uue tubakaseaduse kohaselt tohib toitlustusasutustes suitsetada vaid selleks ettenähtud ruumis või välikohvikus. Suitsuruumis peab olema ventilatsioonisüsteem, mis suunaks suitsuga saastatud õhu otse väliskeskkonda. Suitsuruumis viibijaid ei teenindata ning sinna ei tohi minna ka söögisaalist ostetud söögi-joogiga.
Kui inimene suitsetab söögisaalis, rikkudes sellega seadust, peab teenindaja ta korrale kutsuma. Kui klient teenindajat ei kuula ning suitsetamist jätkab, peab töötaja kutsuma politsei, kes võib seaduserikkujat trahvida kuni 1200 krooniga. Kui ettevõte rikub tubakaseadust, lastes inimestel toitlustusasutuses suitsetada, võib talle määrata kuni 30 000 kroonise rahatrahvi.
Seaduse eesmärk on kaitsta mittesuitsetajaid mürgise tubakasuitsu sissehingamise eest.
* Igal tööpäeval viibib suitsustes tööruumides üle 5 tunni päevas 10% meestest ja 5% naistest.
* Kodudes, kus keegi leibkonna liikmetest suitsetab, hingab saastatud õhku sisse 40% meestest ja naistest.
* Igal aastal sureb Euroopas passiivse suitsetamise tõttu enam kui 19 000 mittesuitsetavat täiskasvanut, kusjuures arvesse võeti ainult nelja liiki passiivse suitsetamisega seotud haigusi.
Neist 19 000 passiivsest suitsetajast puutusid 16 000 tubakasuitsuga kokku kodudes ja 3000 töökohal.
* Kooselu suitsetajaga suurendab mittesuitsetaja kopsuvähi ohtu 25% võrra.
* Tubakasuitsust tulenev õhusaaste suurendab oluliselt südameinfarkti ja insuldi esinemissagedust, kõrva-, nina- ja kurguvähi esinemissagedust, astmahoogude esinemissagedust lastel kuni 52% ning loote aeglasemat emakasisest kasvu ja normist kuni poole väiksema sünnikaalu.
* Kui ema suitsetab, on imiku hällisurma oht kaks korda suurem.
* Arvestuslikult tõstab passiivne suitsetamine mittesuitsetaja suremusriski 15% võrra.
Allikas: www.sm.ee
